Kas Veenusel on elu? Teadlased leidsid planeedi atmosfäärist sellele viitava ühendi

 (128)
Pildil on kujutatud Veenuselt leitud fosfiinimolekule planeedi kõrgetes pilvedes.
Pildil on kujutatud Veenuselt leitud fosfiinimolekule planeedi kõrgetes pilvedes.Foto: M. KORNMESSER, L. CALCADA, AFP

Teadlased avastasid Veenuse atmosfäärist elule viitava
ühendi fosfiini jälgi, vahendasid CNN ja BBC.

Astronoomid leidsid vaatluste käigus Veenuse atmosfäärist gaasilist fosfiini, mida Maal toodavad mikroorganismid. Seega on leid avastuse teinud teadlaste esialgsel hinnangul potentsiaalselt elule viitav märk.

Erakordne avastus nõuab aga täpsemaid vaatlusi ja uuringuid, et selgeks teha, kas Veenusel võib olla tõepoolest elu või mitte. Leid on praegu tõend nähtusest, mida teadlased ei oska veel seletada.

Kahtleval seisukohal olevad astronoomid arvavad näiteks, et fosfiini jäljed võivad olla tekkinud seletamatute atmosfääri- või geoloogiliste protsesside tagajärjel. Fosfiini võib tekitada mingi eluviis või keemiline protsess, mis on veel tundmatu.

Teisalt on osa teadlasi seda meelt, et avastus viitab sellele, et ehk on inimkond seni otsinud elu märke hoopis valedest kohtadest, kui seda kinnitavad täiendavad vaatlused ja tulevikus ka kosmosemissioonid.

Maale mitmes osas sarnane atmosfäär

Uue avastuse tõttu on esile kerkinud ka varasemad uuringud, mis on tõendanud Maa ja Veenuse kunagisi sarnasusi ning seda, et Veenus võis olla asustatav.

4,2 miljardit aastat tagasi jahenes Veenus kiiresti ning selle atmosfääris olev süsihappegaas seoti järgmise kolme miljardi aasta jooksul planeedi pinnas olevate silikaatkivimitega. 715 miljonit aastat tagasi alanud teiseks ajastuks koosneski atmosfäär juba valdavas osas lämmastikust, süsihappegaasist ning metaanist - gaasidest, mida ka Maa atmosfääris tavaliseks peame.

Aasta tagasi avaldatud uuringus leiti, et Veenusel võis seega kolme miljardi aastase perioodi vältel olla aegu, kui seal leidus vett ning oli elamiskõlbulik kliima. Uuringu läbi viinud teadlaste arvates võiks Veenusel selline atmosfäär tõenäoliselt siiani eksisteerida, kui ei oleks olnud mõistatuslikke sündmusi, mis paiskasid taas planeedi pinda talletunud süsihappegaasi jälle õhku. Kuigi kindlaid tõendeid ei ole, arvavad teadlased, et selle taga on vulkaaniline tegevus.