Uus uuring: Veenus võis kunagi olla asustatav

 (30)
Uus uuring: Veenus võis kunagi olla asustatav
Mudeldamine näitab, et Veenus ei pruukinud alati olla see tulekera, millena seda täna tunneme.Kujutis: NASA/JPL

Euroopa planetaarsete teaduste aastakonverentsil tutvustati uuringut, mille kohaselt võis Veenuse pinnal miljardite aastate vältel leiduda vett, vahendab Phys.org.

Kogu uurimistöö lähtepunktiks oli 40 aastat tagasi planeeti uurima saadetud NASA Pioneer-seeria uurimisjaam, mis tuvastas, et kunagi võisid vanarooma armastusjumalanna järgi nime saanud planeedi pinda katta madalad ookeanid.

Selleks, et tuvastada, kas planeedi pinnal aga ka päriselt vett leidus, koostasid Goddardi kosmoseteadusteinstituudi teadlane Michael Way ja tema kolleeg Anthony Del Genio viis simulatsiooni, milles katsetati viie eri veetaseme mõju planeedile.

Kõigi viie simulatsiooni puhul leiti, et Veenusel kestis umbes kolme miljardi aastase perioodi vältel olukord, kus planeedil valitsev temperatuur ei läinud üle 50 kraadi ega alla 20 kraadi. Teadlased arvavad, et selline elamiskõlbulik kliima võiks planeedi pinnal ka siiani olla, kui poleks toimunud sündmusi, mis panid planeedi pinna umbes 700-750 miljonit aastat tagasi süsihappegaasi välja paiskama.

"Meie hüpotees on, et Veenusel võis miljardeid aastaid valitseda stabiilne kliima. On võimalik, et selle pinnal toimunud sündmused on süüdi selles, et Maa-sarnase kliimaga planeedist sai põrgulikult kuum planeet, millena me seda täna tunneme," ütles Way.

Teadlased on eri arvamusel

Viiest stsenaariumist kolmes lähtuti tänapäevasest Veenuse pinnamoest ning arvestati 310 meetri sügavuse ookeani, keskmiselt kümne meetri sügavuse pindmise vee ning planeedi pinnas peituva niiskusega. Sarnase mudeli Maale rakendamise puhul leiti näiteks, et Maa oleks keskmiselt 158 meetri sügavuse ookeaniga kaetud vee-planeet.

Seotud lood:

Keskkonnatingimuste muutuste simuleerimiseks võeti arvesse nii päikesekiirguse muutumist ajas kui ka Veenuse muutunud atmosfääritingimusi kolmes ajahetkes - 4,2 miljardit ja 715 miljonit aastat tagasi ning tänapäeval.

Kuigi mitmed teadlased arvavad, et Veenus asub Päikesele liialt lähedal, et seal oleks kunagi saanud vesi vedelas olekus eksisteerida, näitavad uued uurimistulemused, et nii võis olla. "Veenusel on hetkel umbes kaks korda rohkem päikesekiirgust kui Maal. Meie simulatsioonid näitavad aga sellele vaatamata, et omal ajal olid Veenusel vedela vee eksisteerimiseks sobilikud tingimused," ütles Way.

Maale mitmes osas sarnane atmosfäär

4,2 miljardit aastat tagasi jahenes Veenus kiiresti ning selle atmosfääris olev süsihappegaas seoti järgmise 3 miljardi aasta jooksul planeedi pinnas olevate silikaatkivimitega. 715 miljonit aastat tagasi alanud teiseks ajastuks koosneski atmosfäär juba valdavas osas lämmastikust, süsihappegaasist ning metaanist - gaasidest, mida ka Maa atmosfääris tavaliseks peame.

Tõenäoliselt võiks selline atmosfäär siiani eksisteerida, kui ei oleks olnud mõistatuslikke sündmusi, mis paiskasid taas planeedi pinda talletunud süsihappegaasi jälle õhku. Kuigi kindlaid tõendeid ei ole, arvavad teadlased, et selle taga on vulkaaniline tegevus.

"Veenusel juhtus miski, mis paiskas õhku suure hulga gaasi ning takistas selle tagasi pinnasesse imendumist. Ka Maal on taolisi sündmuseid täheldatud, näiteks 500 miljonit aastat tagasi Siberis juhtunu, mida seostatakse massiliste väljasuremistega, kuid midagi sellisel skaalal pole me Maal kunagi näinud," sõnas Way.

Uurimisküsimusi on veel palju

Teadlaste sõnul on kaks olulist küsimust, mis on veel õhus ning mis määravad selle, kas Veenus oli kunagi päriselt asustatav või mitte. Esiteks on vaja välja selgitada, kui kiiresti Veenus jahtus ning kas vedel vesi sai selle pinnal kondenseeruda või mitte. Teine küsimus puudutabki suurt gaaside õhku paiskumist - kas tegu oli üksikjuhtumiga või lihtsalt viimase juhtumiga sarnaste varasemate juhtumite reas.

"Me peame Veenusele läkitama rohkem missioone, et seda põhjalikumalt uurida," ütles Way. "Meie mudelid näitavad aga, et Veenus võis kunagi olla asustatav ning hoopis teistsugune kui see planeet, mida me täna teame. Seda teadmist võib kasutada ka näiteks selleks, et laiendada asustatava tsooni piire - meie töö näitab, et ka sellistel planeetidel võib olla vett ning eluks sobilik temperatuur," sõnas Goddardi kosmoseteadusteinstituudi teadlane.