Nimekirjas, mille Ukraina esitas Saksa valitsusele relvade hankimiseks, oli hulk raskerelvi: tankid Leopard, lahingumasinad Marder, soomustransportöörid Boxer ja Fuchs. Lisaks on Ukraina palunud Saksamaa valitsuselt ja Saksamaa tööstuselt raketiheitjaid ja laevatõrjerakette, nagu ka tankitõrjerakette Milan ja Spike.

Veel märtsi keskel olid peaaegu kõik Ukraina taotletud relvad Saksamaa tööstuse tarnenimekirjas – isegi kaasaegsed Leopard 2 tankid. Bildi andmetel asus kaitseministeerium seda nimekirja Olaf Scholzi büroo soovitusel vähendama, mille tulemusena vähendati Saksa sõjatööstuse võimaliku relvaekspordi nimekiri Ukrainale 48 leheküljelt 24 leheküljele.

Kõik raskerelvad, mida Saksa relvatööstusettevõtted olid nõus Ukrainale müüma, võeti nimekirjast välja. Ukraina 15 esialgsest relvataotlusest jäi alles vaid kolm, millest mõnel on esialgsetele soovidele alternatiivid.

Kõikide Ukrainale mõeldud Saksa relvade kogumaksumus on vaid 307 miljonit eurot, kuigi Saksamaa valitsus teatas varem selleks 1 miljardi euro eraldamisest.

Uues nimekirjas on: autod, kaitsevarustus, jälgimisseadmed ja luurevarustus, laskemoon, käsitulirelvad ning Ukraina jaoks mõeldud "välivarustus".

Bild märkis, et plaanitakse tarnida Ukraina soomukite moderniseerimiseks kaasaegseid seadmeid nagu radarid ja kaugjuhitavad lahingumoodulid.

Sõidukite hulgas on nelikveolisi maastikuautosid, soomustatud veoautosid, soomustatud busse ja ligi 100 rasket HX81 treilerit Ukraina tankide transportimiseks. Raskerelvi nimekirjas pole.

Ukraina kaitseministeerium saatis pärast teabe saamist vähendatud nimekirja kohta Saksa poolele veel kaks taotlust: 9. aprillil palus Kiiev uuesti Berliinilt tanke Leopard 2 ja iseliikuvaid haubitsaid ning 16. aprillil IRIS-T õhutõrjerakette.

19. aprillil teatas kantsler Olaf Scholz, et Saksamaa ei tarni raskerelvi, kuna seda ei tee ka teised riigid nagu USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa. Tegelikult varustavad Ukrainat raskerelvadega nii USA ja Suurbritannia kui ka Austraalia ja Holland.

Varem on Saksa valitsus korduvalt teatanud, et kavatseb Ukrainale raskerelvi tarnida ja siis jälle oma lubaduse tagasi võtnud. Kuu alguses teatas kaitseminister Lambrecht Saksa meediale, et Saksamaal pole endalgi raskerelvi, mis ei vasta tegelikult tõele, kuna tegelikult on näiteks Bundeswehril 400 vana jalaväe lahingumasinat Marder, millest vaid veerandit kasutatakse väljaõppel. Samuti on Saksa armeel 800 Ukraina poolt palutud soomukit Fuchs, millest enamik reaalsuses seisavad kasutamata.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid