"Oleme jõudnud piirini, millest edasi algab riigikaitse ja Põhja-Atlandi alliansi kaitse kahjustamine," selgitas kaitseminister ja lisas, et jutt on relvade ja laskemoona tarnimisest Ukrainasse otse Bundeswehri relvaladudest.

Bundeswehri kaitsevõime säilitamiseks tuleks tarned teostada sõjatööstuse töö arvelt, sõnas Lambrecht.

Tema sõnul arutab Berliin seda küsimust Kiieviga pidevalt. "Tekkinud tõrked ei tähenda, et me ei saaks Ukraina heaks rohkem ära teha. Nüüd selgitame, milliseid relvi ja laskemoona suudab Saksa sõjatööstus pakkuda,” kinnitas minister.

Lambrecht kinnitas, et kogu info Ukrainale relvade ja laskemoona tarnimise kohta on endiselt salastatud. "On mõjuvaid põhjusi mitte avaldada selle teema kohta üksikasju," ütles Saksamaa kaitseminister.

Ta kinnitas, et Saksamaa hakkas Ukrainale relvi tarnima Kiievi otsesel palvel. "Minu Ukraina kolleegi, tema asetäitja ja sõjaväeatašee poolt on tehtud selged avaldused," ütles Lambrecht.

Tema sõnul "peab alati meeles pidama, et tarneandmete avaldamise hetkel on see teave ka Venemaal ja sellel saavad olema sõjalis-strateegilised tagajärjed."

Saksa meedia järgi on Rheinmetall valmis Ukrainale tarnima 45 jalaväe lahingumasinat Marder ning Krauss-Maffei Wegmann 100 liikursuurtükki Pzh-2000. Esimesed jõuaksid Ukrainasse selle aasta lõpul, viimased aastal 2024.

Kuu aega pärast vaenutegevuse puhkemist palus Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi NATO riikidel anda Kiievile raskerelvi, eelkõige tanke ja raketitõrjesüsteeme, kuna Ukraina poolel on neist puudus. Zelenskõi sõnul piisab Ukrainale "1% lennukitest ja 1% tankidest", mis NATOl on.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid