- Naftatankerid käivad end Tallinna lähistel naftajääkidest vabastamas
- Jäätmete pumpamine ei toimu mitte sadamates vaid sisemerel laevalt-laevale
- Ümberpumbatud jäätmetest valmistatakse väidetavalt laevakütust
12. august oli kuupäev, mil valitsus otsustas avalikkuse survele järele andes, et Eesti sisemere ankuraladel on edaspidi keelatud ohtlike ainete laevalt-laevale ümberpumpamise ehk STS-operatsioonid. Põhjuseks suur risk, et võimalike tehniliste rikete korral võib reostus ohustada nii merd kui maismaad.
Täpsemalt sai heakskiidu määrus, mis muudetud kujul luges väga täpselt üles, mis on lubatud ja kus on lubatud.
„Sisemerel, Narva jõel ja Peipsi järvel võib ohtlikke ja kahjulikke aineid käidelda ainult punkerdamise eesmärgil kas sadamas või määruse lisas 2 nimetatud ankrualadel," on normi uus tekst väga konkreetne. Igasugune vähegi ohtlike ainete ümberpumpamine on keelatud, kui tegemist ei ole laevade tankimise ehk kütusega varustamise ehk punkerdamisega.
Vähendati ka sisemerel paiknevaid ankrualade kohti, kus laevade tankimine võiks toimuda - varasema 19 ankruala asemel lubati edaspidi punkerdada vaid kuues kohas: esiteks Tallinna lähiste lahtedel tähisega Tallinn G ja Tallinn E ning teiseks Muuga kandi ankrualad.
Ning just Naissaare, Kopli ja Kakumäe vahel paiknev Tallinn G ankruala on piirkond, mida läbiv liiklus meie tähelepanu äratas.
Võtame eilse päeva. Kaugelt Prantsusmaa Bordox sadamast jõudis hommikul Eesti sisemere piirile Saksa lipu all sõitev hiiglaslik naftatanker „Seapike". Kell oli siis umbes 9.30. Samal ajal pani Paljassaare sadamas mootorid tööle Eesti laev „Lotos", mida erinevates andmebaasides nimetatakse punkeramise, merereostuse kontrolli või naftajäätmete vastuvõtmise laevaks. Õige on neist ainult üks.
Küljed kokku panid need kaks mõõtmetelt väga erinevat laeva kell 10:42 Naissaare lõunas asuval eelviidatud Tallinn G ankrualal:
Paar tundi hiljem oli naftatanker Eesti vetest lahkunud ja võtnud suuna edasi Ust-Luga sadama poole. Käidi ainult kohtumas "Lotosega".
Samal ajal pani Forte järjekordsed küsimused teele keskkonnaametile, politsei- ja piirivalveameti merevalvekeskusele, transpordiametile ning isegi maksu- ja tolliametile. Eelinfo põhjal teadsime nimelt, et „Lotos" ei ole mitte punkerdamiseks ettenähtud laev vaid õlijäätmeid vastu võttev alus.
Punkrilaev moondus õlijäätmete vastuvõtmise laevaks
Kui Naissaare all ei läinud käima punkerdamine, siis mis seal toimub? Miks käivad naftatankerid Eesti sisemerel muuks kui punkerdamiseks? Sellise küsimuse olime esitanud juba „Lotose" eelmiste käikude ajal, näiteks 21. oktoobril, mil see laev oli käinud teenindamas G-ankuralal ühte naftatankerit:
Kirjavahetus keskkonnaameti ning -ministeeriumiga sai pikk ja kestab siiani. Toome seetõttu välja olulisema info, mis viimastel päevadel selgunud.
Esmalt, 21. okjtoobril, saame keskkonnaameti järelevalveosakonna Harjumaa büroo juhataja Tarmo Tehva vastusest teada, et „Lotos" on eraettevõttele kuuluv punkrilaev.
Täpselt 24h tuleb Tehvalt oluline täpsustus: „Suhtlesime eile ka ettevõttega, kellele kõnealune punkrilaev kuulub. Eestis on see laev registris punkrilaevana, aga sellega võetakse laevadelt vastu naftaproduktide jäätmeid. Ka eile käis „Lotos" teenindamas laevu Nord Highlander ja Nordindependence. Ankrualal G toimunud punkerdamised olid kooskõlastatud ja jäätmete vastuvõtmise kohta on vormistatud ohtlike jäätmete saatekiri."
Kusjuures: mõlemad eeltoodud suured tankurid lahkusid samuti kohe Eesti sisevetest, kui olid siin oma jäätmed üle andnud. Eesti oli nende jaoks lihtsalt väidetavatest naftajääkidest vabanemise koht.
Seega on tegemist justkui punkrilaevaga, mis oli saanud loa „ankrualal G toimunud punkerdamisteks", ent reaalselt käiakse seal tegemas midagi sellist, millest valitsuse uuendatud määrus sõnagi ei räägi: välismaa tankerid käivad sellesse sisemerel ümber pumpamas naftajäätmeid - selgelt ohtlikke aineid.
Punkerdamisele viitav jutt tundus seda kummalisem, et samu laevu oli 21. oktoobril käinud punkerdamas ka teine Eesti laev nimega „Skorpion". Miks peaks kaks laeva käima sama tankerit punkerdamas...
Vahemärkusena: punkerdamise mõiste tuleneb valitsuse määrusest (§ 2 p 2): punkerdamine on laevade mootorikütusega või -õlidega varustamine.
Seega saabus selgus 21. oktoobri osas: laev Skorpion punkerdas ja LOTOS võttis vastu jäätmeid.
Punkerdamise kõrval on lubatud siiski ka muu ohtlike ainete pumpamine laevalt laevale
Edasi asusime uurima, kuidas saab toimuda G-ankrualal mingid muud ohtlike ainete ümberpumpamised kui punkerdamised. Määrus lubab ju ainult punkerdamist.
Tarmo Tehva selgitus on, et jäätmeid vastu võtnud ettevõttel on selleks tegevuseks lihtsalt kompleksluba ning et jäätmete vastuvõtmise kohta on vormistatud ohtlike jäätmete saatekiri ehk tegevus oli lubatud. Veelgi enam: „Jäätmete laevadelt vastu võtmine ei ole kõnealuse määruse muutmisega seotud".
Siit tekkis loogiliselt järgmine küsimus: kui valitsuse teadaoleva määruse kohaselt Eesti sisemerel lubatud vaid punkerdamine, et käib ka muu ohtlike ainete pumpamine, siis mis reguleerib neid muid tegevusi? Ehk et millele tugiendes oli „Lotos" saanud selleks muuks ametliku loa?
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Kaspar Anderson teatab esimese hooga, et selleks sätteks võiks olla rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon (MARPOL), mis oma erinevate lisadega reguleerib ka laevalt üleantavaid jäätmeid .
Teiseks arvas Kaspar Anderson, et näiteks eile Naissaare alt läbi sõitnud „Seapike" ei sõitnud spetsiaalselt siia ainult jäätmeid ära andma, vaid „seda tehti peatusena enne järgmisesse sadamasse sõitmist"
„See on tavapärane praktika, et jäätmeid antakse nn teepeal olles ära. Eks osalt on see tingitud ka vajadusest," märkis ta.
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner lisas aga, et iga laev peab saama alati jäätmeid üle anda ja sadamad on kohustatud neid alati vastu võtma, ilma küsimusi küsimata. Vastasel juhul oleks need jäätmed kõik meres. Kui me hakkame seda kuidagi keelustama, siis selle tagajärjeks on merereostus.
„Just merereostuse ennetamiseks on selline lähenemine laevajäätmetele välja mõeldud ja kehtestatud kõikides riikides ühtmoodi," sõnas Reisner ja viitas ka määrusele, mis sellist tegevust reguleerib.
Paraku käib nii tema jutt kui viidatud määrus jäätmete ümberpumpamise kohta sadamates, mitte aga sisemerel.
"Jah, jäätmeid saab anda ära ainult sadamas. Sadamas on eraldi teenuse osutajad, kes toovad merel olevalt laevalt jäätmed ära ja annavad selle omakorda sadamas edasi," selgitas ebakõla ministeeriumi pressiesindaja.
Saastakorjelaev: me kogume tankerite mahutite pesujääke
Forte võttis ühendust ka „Lotose" omanikfirmaga AS Vaggen. Ettevõtte esindaja selgitas meile, et „Lotos" käib välismaistelt tankeritelt G-ankrualal vastu võtmas mitte pilsivett vaid mahutite pesuvett.
Vaggeni teatel on ta AS Tallinna Sadam partnerina töötav ettevõte, millel täitub peagi 30 tegevusaastat ning mille põhitegevuseks on laevade keskkonnaalane teenindamine reidil - Golf ankrualas.
Ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemi spetsialist Darja Günter ütles, et Vaggeni tegevus põhineb International Marine Organisation (IMO) nõuetel ja on merekeskkonnale väga vajalik keskkonnateenus.
„Laevade ekspluatatsiooni käigus tekkivad nendel erinevad jäätmed, mida alati ei ole võimalik sadamas ära anda ja laev soovib keskkonnateenust merel. Teadaolevalt on Balti meres jäätmete merrelaskmise tolerants null ja seda peavad järgima rangelt kõik laevad," märkis ta.
Üheks selliseks jäätmeliigiks on laevatankide pesuveed, mille merre laskmine samuti ei ole lubatud. Laevalt "Seapike" võeti tema sõnul teisipäeval vastu:
115 tonni slops - pilsivesi
2,7 tonni sludge - setted
3,5 tonni bilge - pilsivesi
Vastuvõetud jäätmed deklareeritakse ENVIR süsteemis. Vastavalt lepingule antakse jäätmed edasi käitlemiseks Green Marine AS-ile.
Mis saab sellisest saastaveest pärast ümberpumpamist edasi - kas Eestis on olemas vastavad hoidlad?
Kekkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakonna peainspektor Rene Rajasalu selgitas, et pilsivee ja muude õliseguste jäätmete käitlemisega tegeleb Eestis mitu ettevõtet.
„Enamasti töödeldakse sellised jäätmed mehhaaniliselt - separeerimine, setitamine - nii, et töötlemise käigus eraldatakse vesi ja naftasaadused. Heitvesi juhitakse puhastisse ja pärast puhastusprotsessi suublasse. Õlijäätmed aga kas põletatakse kütusena või toodetakse neist kütusekomponente, mis seejärel segatakse kütuse koostisesse," rääkis Rajasalu.
Eestis on selliseid ettevõtteid tema sõnul mitmeid ja turul on konkurents, mis tagab selle, et need jäätmed ei jää kusagile pikaks ajaks seisma.
„Lotose" spetsiifika ongi sarnane eelnevale kirjeldusele: pilsivee, veo- ja säilitusmahutite ning meretranspordivahendite õli sisaldavate jäätmete kokku kogumine ja puhastamine. Laevadelt õlijäätmete kogumiseks ja veoks sadamatest kasutatakse paakautosid ja merel kaht laeva: „Lotos" ja „Nafta".
Ohtlike jäätmete eelpuhastamiseks kasutatakse seejuures mitmeastmelist setitamist spetsiaalsetes tankides. Separeerimisel saadud õli antakse üle partneritele, kes töötlevad neid jäätmeid edasi - tootes sellest siis kas kütusekomponente või kasutavad energia saamiseks.
Seega: Eesti sisemerel Tallinna piirkonna lahtedes käib jätkuvalt edasi ohtlike ainete ümberpumpamine - seda nii selgelt määratletud punkerdamise kui häguselt reguleeritud või üldse reguleerimata naftajäätmete ümberpumpamise teel.
Märkigem veel, et Eestis peavad ka lavekaütuse või punkerdfamisteenuse hinnad olema naaberriikidega võrreldes väga soodsad, ainuüksi sel pühapäeval käis end G-alal tankimas kolm-neli naftatankurit Eesti laeva Skorpion abil:
"Pühapäeval, 24. oktoobril teostas Skorpion kolmel korral punkerdamist. Kokku punkerdati mõnisada tonni kütust GASOIL. PPA-l ei ole praegusel hetkel andmeid, mis viitaks mingile muule tegevusele. Punkerdamise ajal jälgib tegevust merevalvekeskus, muuhulgas ka seda, et tegevus toimuks õiges kohas ja ajal, et sinna lähedusse ei tuleks teisi aluseid. Midagi tavapäratut ei ole märgatud," sõnas pühapäeva kohta politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.
