Varasema 19 ankruala asemel on nüüdsest punkerdamne lubatud kuuel ankrualal. Esiteks Tallinna ja Naissaare vahel olevatel aladel tähisega Tallinn G jaTallinn E ning teiseks ankrualad Muuga J, Muuga L, Muuga K, Muuga M.

Kõik need kohad on tähistatud sellel kaardil, mille koostanud eksperdi Georg Martini soovituse kohaselt valitsus just need kohad punkerdamiseks välja valiski:

Seega koondub kogu avamerel toimuv laevade tankimine ehk punkerdamine tulevikus Tallinna kandi lahtedesse. Sisemerel võib kütuse käitlemist alustada igakl juhul alles siis, kui vähemalt üks laev on kindlalt ankrus ja laevad on nõuetekohaselt haalatud.

Valitsuse selgituse kohaselt asuvad kõik need ankrualad piisavas kauguses nii elurajoonidest kui rannajoonest ning piisavalt sadama lähedal, et tagada hea ühendus ja valmisolek õnnetusjuhtumi lahendamiseks merel.

Sadamas on STS-operatsioonid sadamakapteni loal lubatud ka edaspidi.

Lisaks on operatsioonid lubatud Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis rannikust kaugemal - seal, kus see ala ei ole enam käsitletav sisemerena.

Teeme mõisted selgeks: sisemeri on mereala osa, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel. Territoriaalmere lähtejoon omakorda on mõtteline joon, mis ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte. Territoriaalmeri on seega sisemerega külgnev mereala osa, mille laius on 12 meremiili.

Sisemeri on sellel kaardil piiritletud halli joonega:

On arvatud, et sisemerel laevalt laevale ümberlaadimise piiramine suunab selle merel ümber laaditava kauba ümberlaadimise sadamatesse. Juhul kui see juhtuks, saaksid sadamad teenida sadamatasudena ühe tankeri kohta 100 000-200 000 eurot.

Keskkonnaministeerium märgib ka, et muudatud võib viia STS-operatsionide liikumise territoriaalmerre või majandusvööndisse ning laevalt-laevale ümberlaadimiste läbiviimise laevade teel olles. See võib suurendada nende toimingute arvu Venemaa vetes, kuivõrd Vene Föderatsiooni merealal, eeskätt territoriaalmeres ja majandusvööndis, jätkatakse laevalt-laevale ümberlaadimisi. "On võimalik, et neid tegevusi tehakse küll Vene Föderatsiooni vetes, ent Eesti piiri lähedal," märgib ministeerium.

Keskkonnaministeerium on saanud arvukalt pöördumisi huvigruppidelt: kohalikelt omavalitsustelt, kohalikelt elanikelt, eestkosteorganisatsioonidelt, ettevõtetelt, teistelt riigiasutustelt, mille kohaselt laevalt laevale ümberlaadimine tohiks toimuda Eesti sisemerel ainult sadamates. Samuti on algatatud avalikke petitsioone ümberlaadimistegevuste keelustamiseks Eesti sisemerel. Seega kaalub ministeeriumi hinnangul avalik huvi üles ettevõtlusvabaduse piiramise neile, kes STS-operatsioonide teenuseid Eestis pakkusid.

Täpsemalt muutis valitsus eile määrust nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord"

Läänemeres tehakse laevalt-laevale ohtlike ainete ümberlaadimist peamiselt Taani ja Venemaa sisemeres.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid