Oktoobri alguses uurisin Eesti mobiilioperaatoritelt nende mobiilside tippkiirusi. Telia nimetas nii 4G kui ka 5G puhul tipuks 1,2 Gbit/s allalaadimisel – pole ka ime, sest mõlemad võrgud põhinevad seni 4G sagedustel.

Telia konkurendid pole Eestis seni 5G võrke tööle seadnud. Küll mainisid nad praegusi tippkiirusi oma 4G (LTE) võrkudes.

Tele2 on oma 4G võrgus ajavahemikus 26.09.2020–26.09.2021 saavutanud allalaadimisel tipuks 450 Mbit/s ja üles 99 Mbit/s.

Elisa vastas, et nende suurim võimalik kiirus on teoreetiliselt 1,2 Gbit/s, aga reaalsed tulemused on jäänud sellest alla ümmarguselt 900 Mbit/s juurde.

Neid kolme tulemust pole mõtet võrrelda, sest operaatorid vastasid eri alustel. Igatahes ei seostu tulemused tavatingimustega, millega mobiilside kasutajad igapäevaselt kokku puutuvad ja mis eri paikdes võivad võimsalt erineda.

Suurima võimaliku allalaadimiskiiruse saavutamine sõltub paljudest teguritest nagu piirkond ja levi tugevus, teiste kasutajate hulk samas piirkonnas, paketis kokku lepitud ja seadme poolt toetatud kiirused, millega teenust kasutada, kommenteeris Elisa raadiovõrkude valdkonna juht Kristo Kork.

Suur tähtsus on ka teenuse kvaliteedil: "Näiteks Delfi portaali avamiseks pole vahet, kas kasutaja internetikiirus on 10 või 900 Mbit/s," märkis ta.

Lisaks võib veebist leida 4G ja 5G tippkiiruste kohta äärmiselt erinevaid andmeid. Asi on selles, et nende lühendite taga peituvad erinevad tehnilised lahendused.

Kuidas sellises inforägastikus orienteeruda? Fortele vastas Tele2 tehnoloogiadirektori Tanel Sarri.

Lühidalt: mis on peamine, millest mobiilse interneti kiirus sõltub?

Kiirus sõltub kolmest asjaolust: kasutaja seadme võimekus, seda teenindava tugijaama koormus ja levitingimused konkreetses asukohas.

Seadmed on signaali vastuvõtmise võimekuselt erinevad. Ruuterid ja väliste antennidega seadmed suudavad üldjuhul tagada parema vastuvõtusignaali kui telefonid, mis toob suurema kiiruse. Lisaks muidugi seadme enda võimekus ehk kategooria.

Kiirust mõjutab ka kasutuskoormus seadet teenindavas tugijaamas, sest see on jagatud ressurss. Teoreetiline tippkiirus on saavutatav ainult väga heades levitingimustes ning tugijaama ressurssi üksi kasutades. Seetõttu on teoreetilist tippkiirust päriselt keeruline saavutada.

Samuti sõltub kiirus levitingimustest. Halbades tingimustes ei ole andmeid võimalik üliefektiivselt edastada, sest edastatavas infos tekkivate vigade parandamisele ja ennetamisele kulub rohkem ressurssi.

Kuidas üldse aru saada, mis on mobiilse interneti eri põlvkondade tippkiirused, näiteks 4G ja 5G puhul? Kas nende vahel pole selget piiri, vaid n-ö hall ala?

Kõik tuleneb standardist ja "halli ala" kindlasti ei ole. 4G-l on oma standard, millel see tehnoloogia põhineb.

Algusaegadel oli 4G ehk LTE tippkiirus 150 Mbit/s – seda ühe saatja ja 20 MHz ribalaiusega. LTE-A oskab aga kahte 4G saatjat kokku liita ja saavutab seekaudu kiiruse 300 Mbit/s.

Tehnoloogia arenedes on tänaseks võimalik rohkem kui kahte sagedust omavahel kokku liita ning lisaks kasutada kiiruse tõstmiseks muid tehnilisi lahendusi. Näiteks suurem MIMO ehk rohkem saate- ja vastuvõtuantenne.

Seega on täna võimalik saavutada suuremaid 4G-kiiruseid kui 1 Gbit/s – sõltuvalt sellest, kui palju on operaatoril sagedusressurssi ning millist jaamakonfiguratsiooni kasutada.

Kõik on standardi piires ja vastavalt konfiguratsioonile on võimalik arvutada iga jaama teoreetiline tippkiirus.

Siiski, mis oleks see teoreetiline tippkiirus, mida 4G ei ületa?

Sõltub nii võrgust (mis vastab ühenduse 3GPP mingile versioonile, nt 3GPP Rel 15) kui ka seadme võimekusest (LTE category 21, mis on suurim, mida minule teadaolevalt hetkel saadaval).

Sellise kombo tulemusena võib saavutada kiiruseid kuni 1400 Mbit/s. (Loe lähemalt)

Kas 4G sagedustel põhinev 5G on üldse õige 5G? Telia pakub seni just sellist.

Jah, 4G sagedustel põhinevat 5G-d saab õigeks pidada, sest see on standardi järgi 5G. Küll aga ei too Telia lahendus täna järgmise põlvkonna kasutuskogemust kiiruse ja viiteaja mõttes, millest on 5G puhul räägitud.

5G sisaldab eri sagedusi. Milliseid tippkiirusi 5G-vallas üldse saavutada võib praeguse info põhjal?

Tippkiirused sõltuvad sellest, milliseid sagedusi ja ribalaiust kasutada. Räägime kiirustest vahemikus 1–10 Gbit/s.

Kõrgemad sagedused nagu millimeeter-sagedused (näiteks 26 GHz) on küll väga väikese levialaga, aga väga suure tippkiirusega, sest ribalaius võib olla 400 MHz. Samas on leviala ülikõrgetel sagedustel otsenähtavusega sisuliselt piiratud.

Võrdluseks: täna on 4G üks saatja 20 MHz ribalaiusega ning keskmise 4G võrgu kogu ribalaius Eestis on 60–70 MHz.

Kuidas ja mida Tele2 plaanib 5G-ga Eestis teha?

Tele2 Eesti on testinud 5G-tehnoloogiat juba mitu aastat ning kõigi eelduste kohaselt tuleme sellel põhineva teenusega turule 2022. aasta jooksul. Täpsemalt veel ei räägiks.