Tume maa: Eesti vaktsineerimistõendid kehtivad üks aasta, aga mis saab edasi?
(146)
Hetkel kehtiv vabariigi valitsuse korraldus nr 305 ütleb nimelt sõnaselgelt, et selles piirangud ei kehti inimestele, kes „on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui üks aasta".
Esimesed Pfizeri vaktsiinidoosid jõudsid Eestisse möödunud aasta 26. detsembril ning kohe järgmisel päeval läks ka hoogsaks tervishoiutöötajate ja eliidi vaktsineerimiseks. Toona hoiti kahe süsti vahe 21 päeva pikkune ja seega hakkas kolm nädalat hiljem tiksuma nende inimeste vaktsineerimistõendi aastane kehtivus.
Valitsus ei ole seni aga arutanud seda, mis hakkab saama jaanuaris, mil tuhandetel inimeste vaktsineerimistõendi QR-kood enam kontrollides vaktsineerituse positiivset vastust ei anna.
Maailma üks esimesi suurvaktsineerijaid Iisrael on näiteks otsustanud, et sealsed koroonatõendid kehtivaid vaid kuus kuud – eesmärgiks on mõjutada inimesi lasta süstida endale vaktsiini tõhustusdoos. Põhjus selles, et sellel riigil on vaktsiine nii palju, et tõhustusdoosid – olgu siis teised või kolmandad – on kättesaadavad kõigile.
Mis arvatakse aga Eestis?
„Meil Eestis ei ole praegu veel otsust kogu elanikkonnale tõhustusdooside pakkumise kohta, seetõttu on ka veel vara arutleda tõendite kehtivusaja muutmise üle," ütles Fortele sotsiaalministeeriumi esindaja Eva Lehtla.
Ministeerium on igal juhul otsustanud, et kõiki vaktsineerimise tõendeid säilitatakse igaks juhuks patsiendiportaalis kaks aastat – olgu need siis kehtivad või kehtetud.
Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar on seoses tõhustusdoosidega selgitanud, et esmalt peab Euroopa ravimiamet vaktsiinid heaks kiitma. Seni on ainult Pfizer esitanud ravimiametile taotluse müüa oma vaktsiini ka tõhususdoosiks. Pfizeri esitatud ankeedist selgub, et nad taotlevad kolmanda doosi luba üle 16-aastastele, kellel on teisest doosist möödunud vähemalt kuus kuud.
USA toidu- ja ravimiadministratsioon (FDA) kiitis aga just heaks Pfizeri koroonavaktsiini kolmanda ehk tõhustusdoosi süstimise üle 65-aastastele, kes on saanud viimase doosi vähemalt kuus kuud tagasi. Tõhustusdoos kiideti heaks ka täiskasvanutele, kellel on suurem tõsise haigestumise risk ja kes töötavad eesliinil.
Eesti teadlaste uuringud on näidanud, et vaktsineerimisel saavutatud antikehade tase püsib ligi aasta kõrge umbes 55 protsendil inimestest.
Teadlased on ka seisukohal, et antikehade tase peabki alanema ja sellest ei ole hullu midagi, kuna mälurakud on meie luuüdis jätkuvalt edasi ja need on valmis viiruse organismi sattumisel kohe uuesti antikehasid juurde tootma.
Pole muidugi välistatud, et kui Eesti rahvas saab 80% ulatuses vaktsineeritud, siis pole siseriiklikult enam koroonatõendeid üldse vaja. Reisimisel nende esitamisest tõenäoliselt veel pikka aega pääsu pole.
