Minister Sutt lükkas 5G tuleku Eestisse taas edasi
(23)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on juba kolmandat aastat käivitamas 5G-sageduste konkurssi telekomide vahel, kuid ühel või teisel põhjusel pole see õnnestunud. Esmalt vaidlustas konkursi eestimaine (ja nüüdseks saneerimisele läinud) ettevõte Levikom, seejärel sekkusid julgeolekuasutused, kes tahtsid tingimustesse sätteid, mis välistaksid vajaliku tehnoloogia ostmist EL-i, NATO ja OECD välistest riikidest – eelkõige Hiina ettevõttelt Huawei.
Eelmainitud sätete eeltingimusteks on vajalikud muudatused elektroonilise side seaduses ja just need olidki eelmisel nädalal riigikogus kolmandale lugemisele jõudnud. Oli vaid vaja muuta üks tehniline praak ehk jõustumise kuupäevad tuli õigeks muuta – sel nädalal pidigi majanduskomisjon parandatud eelnõu uuesti kolmandale lugemisele andma.
Paraku tal seda teha ei õnnestu.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tegi nimelt valitsusele ettepaneku elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) riigikogust tagasi kutsuda.
„Riigikogu ei jõudnud enne suvepuhkust elektroonilise side seaduse muudatusi vastu võtta ning sellest tulenevalt on tekkinud olukord, mil eelnõus märgitud jõustumistähtajad on juba minevikus. Seetõttu võtame eelnõu tagasi, teeme vajalikud korrektuurid ning esitame selle valitsusele uuesti," selgitas minister Andres Sutt täna varahommikul edastatud teadaandes.
„On kahetsusväärne, et erinevad lobistid ja erakonnad on võtnud taktikaks venitada Eesti riigi julgeolekuga seotud küsimust ja Eesti kodanike ligipääsu ülikiirele internetile," jätkas minister.
Paraku jääb tema retoorika arusaamatuks, kuna jõustumistähtaja muutmiseks ei pea eelnõu riigikogust tagasi kutsuma – selle väikese asjaga saab hakkama ka riigikogu ise.
Tagasikutsumise tegelik põhjus selgub hoopis teadaande eelviimasest tagasihoidlikust lõigust: „Lisaks on eelnõust välja jäetud sideandmete säilitamist puudutavaid muudatused. Sideandmete säilitamise terviklahenduse ettepaneku esitab eraldi justiitsministeerium."
Siia võib tõepoolest olla koer maetud – riigikohus otsustas nimelt juunis, et kuritegude uurimiseks ei või küsida telefoniside andmeid, mida sideettevõtted peavad säilitama, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
Justiitsministeerium teatas toona, et asub seadusi selle otsuse valguses üle vaatama. Seega olid praeguses eelnõus toodud sätted nüüdseks juba iganenud.
Eestis on seni 5G-laadset võrku arendanud Telia, kas kasutab selleks 4G sagedusi – riik pole õigeid lihtsalt suutnud välja jagada.
