„Justiitsministeerium loodab esimesel võimalusel seadust täpsustada. Ettevalmistused selleks juba käivad. Loodetavasti on siiski võimalik kriminaalmenetlustes välja küsida vähemasti neid sideandmeid, mida sideteenuse osutajad säilitavad muudel eeskätt ärilistel eesmärkidel," ütles Fortele justiitsministeeriumi asekantsler Markus Kärner.

Riigikohus otsustas reedel, et prokuratuuril ega kohtul pole õigust saada sideettevõtetelt telefonide kõneliikluse ja asukohaandmeid seni, kuni nende säilitamist ja kasutamist puudutavad Eesti seadused on viidud kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Kärneri sõnul ongi nüüd ministeeriumil vaja saada selgus, kuidas tagada edaspidi andmete säilitamine selliselt, et nende kasutamine vastaks nii Euroopa Liidu Kohtu kui ka Eesti riigikohtu otsuste tingimustele.

Selgub, et riigikohus pani küll diagnoosi, aga retsepti välja ei kirjutanud.

„Riigikohus oma otsuses küll viitab Euroopa Liidu Kohtu otsustele, kuid andmete säilitamise võimaluste osas täiendavaid juhiseid ei anna. Analüüsimist vajab see, milliseid andmeid ja missuguse tähtaja jooksul säilitavad sideettevõtjad sõltumata elektroonilise side seaduse pandud säilitamise kohustusest ning missugustel tingimustel saaksid pädevad asutused neile juurdepääsu," ütles asekantsler.

Tema esialgsel hinnangul tuleb muuta nii kriminaalmenetluse seadustikku kui ka elektroonilise side seadust, kuid täpsemalt selgub see lähiajal, kui nüansid on läbi analüüsitud.

Uurimisorganid ja prokuratuur on tõdenud, et pärast riigikohtu otsust on suure osa kriminaalasjade menetlemine muutunud Eestis võimatuks.