Kus lõppeb Maa atmosfäär ja algab maailmaruum? Kas Jeff Bezos käibki kosmoses ära?

Richard Bransoni 11. juulil toimunud kosmilise raketisõidu järel tekkis lugejate hulgas vaidlus, kas ta ikka käis päriselt kosmoses või mitte.

Segaduse tekitas tõik, et rahvusvahelise lennuspordiföderatsiooni (FAI) määrangu järgi algab kosmos alles Kármáni joonest, mis asub Maa merepinnast 100 kilomeetri kõrgusel. Branson jõudis aga kõigest 86 km kõrgusele.

Täna juba mõne tunni pärast samuti ilmaruumi poole startiv Jeff Bezos on seevastu lubanud oma lennul Kármáni joone ületada.

Mis üldse teeb kosmosest kosmose? Kui kõrgele peaks lendama? Forte küsimusele vastas Tartu observatooriumi astrofüüsika teadur Tõnis Eenmäe.

Ta selgitas: "Kui me jõuame stabiilsele orbiidile Maa ümber – orienteeruvalt 170 kilomeetri kõrgusele või kõrgemale –, võib öelda, et viibime kosmoses. Aga samas pole me veel väljunud Maa atmosfäärist."

Kas meie koduplaneedi ja maailmaruumi piirist on üldse ühtset arusaama?

"Ühtset arusaama kosmose piiri kohta ei olegi. Erinevad riigid või organisatsioonid defineerivad seda erinevalt, näiteks USA kosmoseagentuur NASA defineerib kosmost alates 50 miilist, mis on 80,5 km," nentis teadur.

Ta selgitab, et üldiselt on rahvusvaheliselt kokku lepitud, et kosmos algab 100 km kõrguselt ehk von Kármáni piirilt. Sel kõrgusel ei ole enam võimalik lennuaparaadiga aerodünaamikat kasutades lennata – lennuki tiib ei tekita liiga hõreda atmosfääri tõttu tõstejõudu.

Samas kõige madalamad stabiilsed orbiidid, millel kosmoseaparaat mõnda aega püsida saab, algavad 170 km kõrguselt. Kuid väga hõredalt on Maa atmosfäär veel olemas isegi 1000 km kõrgusel.

"Selle info valguses Richard Bransoni kosmoselendu rahvusvahelises mõttes siiski kosmoselennuks pidada ei saa. Sellest hoolimata on sellelt kõrguselt võimalik näha Maa kumerust ja taevas on päeval ka must," ütles Eenmäe.