MRNA- ehk informatsiooni-RNA-tehnika on vaktsiininduses järgmine "kõva sõna". Seni tavapärane lahendus oli "õpetada" immuunsüsteemi sissetungijat ära tundma ja hävitama nõrgestatud/surnud viiruste (või ka bakteri osa, näiteks selle valgu) abil.

MRNA-tehnika rakendab selle asemel inimese rakkude endi geneetilist koodi, programmides rakke viiruse DNA "väljavõtteid" tootma ning neid ära tundma ja viiruse vastu kaitset looma enne reaalset kokkupuudet viirusega.

Sama lähenemine töötab teoreetiliselt hästi ka teiste raskete haiguste vastu. Koroonavaktsiinidega endile nime teinud firmad pole loorberitele puhkama jäänud, vaid katsetavad mõnda uue põlvkonna vaktsiini juba inimestel. BioNTech loob vähivaktsiini, Moderna gripivaktsiini.

BioNTech

Saksa firma BioNTech alustas oma mRNA-vähivaktsiini testimist inimestel juuni lõpus.

Teise faasi kliiniliste katsete käigus saavad seda melanoomi nahavähi ränki vorme – kolmanda või neljanda astme melanoomi – põdevad vabatahtlikud. Seda koos ravimiga Libtayo, mis sai Euroopa Komisjonilt müügiloa 2019. a teises veerandis.

Firma loodab seeläbi ravida patsiente, keda kaasaegse meditsiini võimalused enam aidata ei saa.

Moderna

USA firma Moderna hakkas oma mRNA-gripivaktsiini süstima vabatahtlikele 7. juulil esimese-teise faasi kliinilise uuringu raames.

Hetkel mRNA-1010 nime kandev vaktsiin peaks pakkuma kaitset gripiviiruse nelja levinud tüve vastu (H1N1, H3N2, B/Yamagata, B/Victoria).

Need neli põhjustavad maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel iga aasta 3–5 miljonit ränka gripijuhtumit, millest kuni 650 000 lõppevad surmaga.

Moderna loodab, et mRNA-põhine gripivaktsiin pakub rohkem kaitset kui seni saadaolevad, mille tõhusus jäävat 40–60% kanti.

Boonusfakt

Forte on kirjutanud, et koroonahaiguse vastu on loomisel teisigi kaitsevahendeid peale vaktsiinide. Näiteks Pfizer püüab luua n-ö koroonatabletti.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid