GALERII | Eestis loodi maailma esimene iseliikuv vesiniksõiduk

Silberauto tütarettevõtte Auve Tech ja Tartu ülikooli teadlaste koostöös loodud autonoomne vesinikuelemendiga elektrisõiduk sõitis juuni alguses esimesed kilomeetrid ja sai transpordiametilt loa avalikus liikluses sõitmiseks.

Eestis loodud sõiduki avalik esmaesitlus toimus täna hommikul Tartus, üritusel viibis ka president Kersti Kaljulaid.

Iseliikuv buss liigub Tartu ülikoolis välja arendatud madalatemperatuurilise vesinikuelemendi jõul, mis toodab elektrit vesinikust.

Kuus sõitjat mahutav buss on mõeldud eeskätt nn viimase miili transpordiühenduste parandamiseks. Sarnaselt teiste Auve Techi sõidukitega on see võimeline ilma inimese sekkumiseta sõitma nii avalikus liikluses kui ka poolsuletud aladel, selle liikumist on võimalik jälgida ja vajaduse korral korrigeerida kaugjuhtimise teel.

Auve Techi looja ja Iseauto idee autori Väino Kaldoja sõnul on meie väikeses riigis võimalik teha lühikese ajaga suuri asju.

„Saime seda kogeda nii paar aastat tagasi, kui meie Iseauto Eesti esimese isejuhtiva sõidukina liiklusesse lubati, kui ka nüüd, mil oleme liitnud esimestena maailmas autonoomsuse ja vesinikutehnoloogia,“ ütles ta. Vesinikuauto nimeks saab Kaldoja lapselapse Lisandra järgi Liisu.

Vesinikelemendis kasutatav vesinik annab võimaluse toota bussi liikumapanemiseks vajalik elektrienergia kohapeal, jääkproduktideks vaid veeaur ja soojus. Kuna bussi saab elektriautoga võrreldes kiiresti laadida, siis töötab see rohkem töötunde ööpäevas, mis omakorda suurendab tõhusust ja annab võimaluse muuta autonoomne transport kiiremini igapäevaelu osaks.

„Meie jaoks on oluline näidata initsiatiivi, et välja töötada kütuseelemente, mis muundavad vesiniku elektriks. Vesinik on ainuke jätkusuutlik lahendus olukorras, kus 2030. aastaks peab vähemalt 12% Eesti transpordist liikuma taastuva kütusega. Tõestasime, et koostöös erasektoriga suudame leida sellele lahenduse,“ ütles Tartu ülikooli füüsikalise keemia professor ja keemia instituudi direktor akadeemik Enn Lust.

Ta pakub, et seda valdkonda tuleks riiklikul tasemel edasi arendada. „Eesti on väike riik, kus saaks ruttu välja ehitada üleriigilise vesinikutaristu – sarnaselt Saksamaaga, kus vesinikutanklate suurim vahemaa jääb alla 150 kilomeetri."

"Maailmas pole mitte keegi raatsinud kulutada aega ja ressurssi sellele, et panna kokku kaks paralleelselt liikuvat uut arendust transpordis ehk iseliikumine ja kaugelt juhtimine ning vesinikukütus. Ja ei saa salata, et ettevõtja, kes need kaks asja kokku paneb, võtab riski, mis kindlasti ei ole suurem kaks korda, vaid kaks ruudus," ütles president Kaljulaid pidulikul esitlusel avakõnes.