Uurime: teemaksudest pääsu pole, millal Eesti neile tõsiselt mõtlema hakkab?

CO2-heidete hulka piiravad euronormid ja nende ületamise eest maksmine muutuvad varem või hiljem normaalsuseks. Eestil on vaja õppida kindlasti vähem saastama.

Majandusminister Taavi Aasa käe all valminud "Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035" viitab ka, et peame lähitulevikus autotransporti kliimasäästlikumaks muutma ja mingil viisil otse panustama paremate teede ehitamisse.

Selle saavutamiseks on konkreetsed ettepanekud hakata teemakse kehtestama ja kütuseid energiasisalduse ja kasvuhoonegaaside eriheitmete alusel maksustama.

Forte juba küsis ja sai vastuse, et pealinna valitsejatel pole seaduslikku alust teemaksu sisse seada. Nii et praeguse seisuga see teemaks ei ole.

""Praktiline oleks sellist muutust ka maksukeskkonda vastavalt kujundades toetada ja soosida, arvestades transpordiliikide CO2-heidet kasutatavate kütuste puhul ja ka taristu kasutustasude kaudu," möönas minister Aas siiski.

Millal siis teemaksude levimist Eestis reaalselt oodata võib? Aas ei salga, et selle võimalusega tuleb edaspidi arvestada.

"Täna saame ja peame globaalsete trendide valguses arvestama, et diisli või bensiiniga sõitvate autode hulk väheneb. See tähendab, et järjest enam tuleb teedele elektriautosid, miks mitte tulevikus ka vesinikuautosid.

Nagu teame, siis teehoiuks saame raha kütuseaktsiisist ja tulevikus ei ole mõeldav, et investeeringud teedesse võiks väheneda. Seega peame otsima alternatiivi. Täna on veel vara öelda, millised uued maksustamise viisid tulevikus on, aga analüüsida tuleb," ütleb minister.

Ta lisab, et transpordi arengukava on 15 aasta perspektiiviga ning uued lahendused teede ehituse ja hoolduse finantseerimiseks jäävad tema nägemuses pigem perioodi teise poolde.

"Kokkuvõtteks: teekasutustasu poleks midagi uut, Eestis juba kehtib vastav tasu üle 3,5 tonnistele veokitele alates 2018. aastast," nendib Aas lõpetuseks.