EL hakkab peagi jälgima, kas liikmesriikidel õnnestub transpordis CO2-heidet vähendada – kui ei, tuleb seda kompenseerida nn saastekvoodi ostmisega.

2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmisele suunatud arengukava sisaldab kaht ettepanekut kasutaja maksma panna: (a) mõelda tõsiselt teekasutustasudele (b) kaaluda kütuste maksustamist energiasisalduse ja kasvuhoonegaaside eriheitmete alusel.

Kas see tähendab, et teekasutustasu võiks kehtestada ka pealinnas?

Tallinna kahe ameti (linnaplaneerimise ja transpordi-) tegevust koordineeriv abilinnapea Andrei Novikov kinnitas Fortele, et linnas sellise maksu kehtestamisele pole seaduslikku alust.

Linnavalitsus suunab inimesi rohelisema liikumise poole hoopis kvaliteetse tasuta ühistranspordi, kergliiklusteede ja sõidujagamispõhise transpordi soodustamise teel.

Mida on teemale hetkel valmis lisama majandus- ja taristuminister Taavi Aas ise? Kas teemaks Tallinnas on realistlik?

"Tänase seaduse järgi omavalitsus teemaksu kehtestada ei saa. Aga kui rääkida hüpoteetiliselt, siis oleks see mõjus vahend rohelisema linnakeskkonna muutuse tekitamiseks. Paralleelselt peab pakkuma inimestele häid alternatiive liikumiseks nagu rattateed, kiire ja mugav ühistransport jne," ütleb minister Fortele.

"Just selliste roheliste valikute tegemist me suuremate linnade puhul ka plaanime toetada, näiteks trammiteede arengusse suuname perioodil 2021-2027 raha 66 miljonit eurot, millele lisandub KOV omafinantseering. Rattateede arendamiseks linnakeskustes oleme ette näinud 40 miljonit eurot ja ühistranspordi ümberistumissõlmedesse 16 miljonit," lisab ta.

Järgmine kümnend on Eestis tema sõnul raudtee arendamise päralt. Valmiv infrastruktuur saab olema autosõidust kiirem just pikkade vahemaade puhul. Samuti võimaldab hea raudteetaristu vedada rohkem kaupu ning selline eesmärk on ka arengukavas seatud – suurendada raudteel veetava kauba osakaalu maantee kaubaveo arvelt.

"Praktiline oleks sellist muutust ka maksukeskkonda vastavalt kujundades toetada ja soosida, arvestades transpordiliikide CO2-heidet kasutatavate kütuste puhul ja ka taristu kasutustasude kaudu.

Seega maksukeskkonna kujundamine suunas, kus oleks arvestatud sümbioos CO2 paiskamisest ja taristu kasutamisest, aitab meid suunata nende eesmärkide poole, mida EL-i liikmesriigid 2030. ja 2050. aastaks soovivad üheskoos saavutada."

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid