Riigi peaprokurör Andres Parmas: riigikohtu tänane otsus muudab paljude kriminaalasjade menetlemise Eesti riigis võimatuks
(276)
„Kahtlemata mõjutab tänane otsus ja kohtupraktika muutus enim neid menetlusi, kus kõneeristus on kaalukaim tõend ning see võib tähendada nende menetluste lõpetamist," ütles Andres Parmas Fortele.
„Arvestades asjaolu, et praegusel ajal pannakse kuritegusid enim toime sidevahendeid kasutades, muutub kuritegude avastamine ja uurimine keerukamaks, aeganõudvamaks ning kulukamaks. Teatud juhtudel võib tänase riigikohtu otsuse valguses tõendite kogumine muutuda võimatuks," lisas peaprokurör.
Prokuratuur ei ole veel jõudnud hinnata, mitut kriminaalmenetlust tänane kohtuotsus puudutab, ent selle mõju hindab asutus ülisuureks.
„Kokkuvõttes mõjutab see ühiskonna turvatunnet ning toob kaasa selle, et saame aidata vähemaid kannatanuid. Kõneeristuste päringute tegemine on seni olnud meile vältimatult vajalik tööriist, mille abil oleme suutnud lahendada paljusid kuritegusid," tõdes Parmas.
Näitena tõi ta juhtumi, kus Tallinna ringkonnakohus mõistis möödunud aastal sideettevõtjatelt saadud andmete põhjal süüdi Siim Haukka, kes pani toime varguseid paljude inimeste kodudest. Lisaks on nende abil lahendatud näiteks Schnelli pargis toime pandud nn kurikamõrvad ning tuvastatud paljusid pedofiile, kinni võetud mitmeid narkodiilereid ning lahendatud lugematul hulgal kelmuseid jm kuritegusid.
„Kuivõrd riigikohtu otsus on tehtud alles täna, ei oska me veel öelda, kuidas edaspidi lahendame neid kuritegusid, mille puhul seni kõneeristust kasutasime. Samas ei ole see esimene kord, kui riigikohtu otsus tingib vajaduse meie senist tööpraktikat muuta. Oleme varasemalt enda tööd ümber korraldanud ning loodame, et seadusandja teeb vajalikke muutuseid selliselt, et need, kes kuriteo läbi on juba kannatada saanud, rohkem kannatama ei pea," ütles riigi peaprokurör.
Oluline on aga see, et tänane otsus ei anna kohtu hinnangul alust juba jõustunud kohtuotsuseid läbi vaadata. Samuti on riigikohus loetlenud võimalusi, kuidas võimalikke riiveid hüvitada, kuid mil moel, seda näeme edaspidistes kohtuotsustes.
Riigikohus otsustas täna, et kuritegude uurimiseks ei või küsida telefoniside andmeid, mida sideettevõtted peavad säilitama, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. See otsus keerab pea peale suure osa viimase aasta jooksul alustatud kriminaalmenetlustest.
Siseministeerium: mõju on märkimisväärne
Siseministeeriumi sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar ütles riigikohtu otsust kommenteerides samuti, et see võib avaldada märkimisväärset mõju kriminaalmenetlustes sideandmete pärimisele.
„Kas ja millises ulatuses on edaspidi sideandmete pärimine õiguspärane, vajab riigisiseselt analüüsimist. Samas on teada, et kuritegude toimepanemisel kasutatakse üha enam sidevahendeid. Sideandmed on paljudel juhtudel olnud asendamatuks meetmeks kuritegude lahendamisel, mistõttu võib riigikohtu otsuse mõjul muutuda selliste kuritegude lahendamine märgatavalt keerulisemaks või isegi võimatuks,“ ütles Kommusaar.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Markus Kärneri hinnangul ei saa lahendi põhjal üldistatult öelda, mis kriminaalmenetlustest saab, sest see sõltub konkreetsete kriminaalasjade asjaoludest ning eeskätt ülejäänud tõendusteabest.
Mis puutub küsimusse, kas inimestele tuleks nende sideandmete kasutamist kuidagi tagantjärele hüvitada, siis leidis Kärner, et üldise põhimõttena tuleb „isikule tema õiguste rikkumine mingil moel heastada“.
„Riigikohus on loetlenud viisid, mille läbi on seda võimalik teha,“ märkis ta.
