Sputnik V maine paranes aga oluliselt tänavu veebruaris, kui mainekas teadusajakirjas The Lancet ilmunud uuring leidis, et selle tõhusus koroonahaiguse eest kaitsmisel on koguni 91,6%. Hiljuti lisasid Sputnik V autorid, et nende endi testid näitasid koguni 97,6% tõhusust.

Hetkel hiljem tuleb tõdeda, et Sputnik V on maailmas juba palju sõpru leidnud. Ja seda hoolimata tõigast, et eelnevalt laiemalt kasutusele jõudnud adenoviiruse-põhised vaktsiinid (tootjad vastavalt Oxfordi ülikool / AstraZeneca ja Johnson & Johnson) tekitasid hirmu vereklompide ja trombooside ees võimalike kõrvalmõjudena.

Sputnik V võiduloo taga on lisaks teadlaste "püstisele pöidlale" ilmselt vähemalt kaks asja: see on suhteliselt odav* ja kergesti transporditav**.

Mõlemad väited kehtivad ka AstraZeneca vaktsiini kohta, aga selle maine on hiljuti räsida saanud (nagu ka Johnson & Johnsoni oma). Ja kuna ükski seni saadaoleva nelja vaktsiini tootjast ei suuda tohutule nõudlusele veel hästi vastata, võtavad riigid, mis veel saadaval.

Euroopa terviseamet (EMA) alles uurib Sputnik V sobivust meie turule. Üle 60 riigi on Venemaa koroonavaktsiinile aga juba kasutusloa andnud, kuigi seda tellinuid/tootvaid riike on hetkel veel poole vähem.

Euroopa riigid võivad muidugi Sputnik V hankida ka ilma EMA tähelepanekuid arvesse võtmata. Euroliidus esimesena võttis selle kasutusele Ungari.

* Sotsiaalministeerium vastas Forte päringule koroonavaktsiinihinade kohta, et Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide eelostulepingutes on hinnainfo konfidentsiaalne.

USA ostis AstraZeneca vaktsiini hinnaga neli dollarit doosi eest, Johnson & Johnsonit 10 dollariga, Modernat 15 dollariga. Sputnik V hind oleks neli dollarit.

Eri riikidele on koroonavaktsiinide hinnad olnud erinevad ja tõenäoliselt muutuvad need tulevikus suuremaks, kui tänavune pandeemia seljatatud.

** Sputnik V säilib vedelal kujul tavalises sügavkülmikus, tulekul on ka tavakülmiku-kõlbulik variant. Vaktsiin eksisteerib ka pulbrikujul.