ÜLEVAADE | Värske seis Euroopa vaktsiiniturul: ootel on kolm kandidaati, Sputnik nende seas

Euroopas on tänaseks müügiloa saanud juba neli koroonavastast vaktsiini – USAs näiteks kolm ja Austraalias kaks – ning kiirendatud korras luba on hetkel ootamas veel kolm, nende seas Venemaa leiutis Sputnik V. Kliiniliste uuringute staadiumis on aga üle maailma 79 koroonavaktsiini kandidaati.

Eurooplasi tohib hetkel ametlikult vaktsineerida Moderna, Pfizeri, Johnson&Johnsoni ning AstraZeneca vaktsiinidega. USAs näiteks Moderna, Pfizeri ja Jannseni ning Austraalias Pfizeri ja AstraZenecaga.

Teeme aga Eesti ravimiameti abil selgeks, millised on täpsemalt järgmised vaktsiinid, mis turule on saabumas. Kõige lähemal müügiloa taotluse esitamisele on hetkel:

CureVac AG välja töötatud vaktsiinikandidaat CvnCoV.

Samamoodi kui kõik teised vaktsiinid, valmistab CVnCoV organismi COVID-19 viirusega nakatumise eest kaitsma. CVnCoV sisaldab molekuli nimega informatsiooni-RNA (mRNA), mis sisaldab juhiseid ogavalgu valmistamiseks. mRNA on pakitud väikeste lipiididest koosnevate osakeste sisse (lipiidid on teatud tüüpi rasvamolekulid), sest sel viisil on mRNA liiga kiire lagundamine takistatud.

Kui inimene saab vaktsiini, valmistavad osad keharakud mRNA-l oleva info põhjal mõnda aega ogavalku. Inimese immuunsüsteem tunneb valmistatud ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad. Vaktsiinis olev mRNA lagundatakse organismis pärast vaktsineerimist lühikese aja jooksul.

Sputnik V (Gam-COVID-Vac)

See vaktsiin viib organismi üksnes info haigustekitaja antigeenist ja see info on DNA kujul. Antigeeni peab organism DNA-l oleva geneetilise info põhjal ise valmistama. SARS-CoV-2 viiruse välispinnal asuvad nn ogavalgu molekulid, mis aitavad viirusel peremeesrakkudesse siseneda. See on COVID-19 haiguse vallandumise eeltingimuseks.

Sputnik V sisaldabki DNA-d, kus on info koroonaviiruse ogavalgu valmistamiseks. Sputnik V koosneb kahest adenoviiruste perekonda kuuluvast viirusest: Ad26-st ja Ad5-st. Esimene vaktsiiniannus sisaldab viirustüve Ad26 ja teine tüve Ad5.

Mõlemad viirustüved sisaldavad DNA kujul infot koroonaviiruse ogavalgu tootmiseks. Kui inimene saab vaktsiini, hakkavad rakud DNA-s oleva info põhjal viiruse ogavalku tootma. Inimese organismi jaoks on see valk „võõras" ja see algatab immuunvastuse – viirusspetsiifiliste antikehade ja immuunrakkude T-lümfotsüütide tekke. Kui inimene hiljem päris viirusega kokku puutub, tunneb immuunsüsteem viiruse ära ja suudab selle kahjutustada, ilma et ise haigestuks. Vaktsiinis kasutatavad adenoviiruse tüved on paljunemisvõimetud ja haigestumist ei põhjusta.

Novavaxi välja töötatud vaktsiin NVX-CoV2373

See vaktsiin valmistab sarnaselt teiste vaktsiinidega organismi COVID-19 viirusega nakatumise eest kaitsma. Tegu on valgupõhise vaktsiiniga, milles on laboris valmistatud SARS-CoV-2 ogavalku sisaldavad osakesed. Vaktsiin sisaldab ka adjuvanti, mis on immuunvastuse tugevdamiseks kasutatav ühend. Kui inimene saab vaktsiini, tunneb inimese immuunsüsteem ogavalgu ära kui kehale võõra ning hakkab tootma selle vastu antikehi ja spetsiifilisi T-rakke, mis hiljem, kui organism viirusega kokku puutub, selle hävitavad.

Ravimiamet on koostanud ka tabeli, kus näha veel 79 koroonavaktsiini kandidaati, mis hetkel kliinilistes uuringutes. See tabel on leitav siin.

Ravimitest on Euroopa ravimiametis (EMA) kiirendatud hindamisprotseduuris kaks ravimikandidaati:

Regeneron Pharmaceuticals, Inc. ja F. Hoffman-La Roche, Ltd (Roche)i koostöös arendatav ravim REGN-COV2 sisaldab kahte erinevat monoklonaalset antikeha casirivimab ja imdevimab. Monoklonaalne antikeha on antikeha (teatud tüüpi valk), mis on võimeline ära tundma viiruse pinnal olevaid antigeene ning nende külge kinnituma. Casirivimab ja imdevimab on välja töötatud selliselt, et nad tunneks ära SARS-CoV-2 pinnal oleva ogavalgu. Kui monoklonaalne antikeha kinnitub ogavalgu külge, ei ole viirus enam võimeline sisenema inimese rakkudesse ja seetõttu ei saa ta ka meie organismis paljuneda.

Bamlanivimab ja etesemivab on monokloonsed antikehad, mis toimivad COVID-19 väljakujunemise vastu. Monokloonne antikeha on teatud tüüpi valk, mis seondub spetsiifiliselt kindla sihtmärgiga (antigeeniga). Bamlanivimab ja etesemivab on disainitud seonduma SARS-CoV-2 pinnal oleva ogavalgu erinevate piirkondadega. Ogavalguga seondumise tulemusena on viiruse võime meie keharakkudesse siseneda takistatud. Eeldatakse, et kahe erineva ogavalgu piirkonnaga seonduva antikeha kasutamine takistab viiruse võimet rakkudesse siseneda (nakatamisvõimet) rohkem kui üks antikeha.