Crystalspace saadab oma kaamerad NASA koostööpartnerile Maxar Technologies ning neist saab robotkäe osa, mis hakkab Kuul pinnaseproove võtma. Jooksvalt pakuvad eestlased siiski tuge oma kaamerate kasutamiseks ja selle tarkvara uuendamiseks.

“Ma loodan, et see projekt sillutab Eestis teed ka teistele kosmoseprojektidele riistvara valdkonnas. Suutsime koos partneritega ülipingelisest graafikust hoolimata luua toimiva kaameralahenduse, mis läheb esimese Eesti tehnoloogiana Kuule.

Selles projektis osalemine on meile suur au ja tõestus, et Eesti tööstus suudab tipptasemel kosmosetehnoloogiat toota,” kinnitas Crystalspace’i asutaja ja tehnoloogiajuht Jaan Viru.

Huvi Crystalspace’i kaamerate vastu on peale edukat Kuu-projekti kasvuteel. “Oleme maailmas üks vähestest, kes suudab toota väga töökindlaid väikeseid kaamerasüsteeme. Selliseid on vaja igal kosmosemissioonil, seega loodame, et saame tulevikus enda kaameraid veel Kuule või isegi Marsile saata,” lisas ta.

“Eestil on kosmoseriigina ette näidata juba mitu edulugu. NASA ja Euroopa kosmoseagentuuri projektides osalemise mõju on Eestile hindamatu väärtusega, seda nii innovatsiooni kiirendajana kui ka riigi maine jaoks," ütleb Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessor dr Mihkel Pajusalu.

(Edulugudena loetleb ta näiteks seda, et Tartu observatoorium osaleb komeetide pildistamiseks mõeldud optilise periskoopkaameraga OPIC Euroopa Kosmoseagentuuri mahukas teadusmissioonis Komeedipüüdur.)

Jaan Viru (vasakul) ja arenduspartner Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets kaamera insenerimudeliga. (Foto: Kaupo Kikkas, Crystalspace)

Crystalspace'i partnerid:

  • kaamerate arenduspartner oli Krakul, mis tegi ka elektroonikadisaini ja süsteemiintegratsiooni
  • kaamera mehaanika disainis Insero
  • tootmisega tegeles Radius
  • osa tarkvarast valmis koostöös Tauria'ga
  • elektroonikakomponendid tootis Incap
  • katsed leidsid aset Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi sertifitseeritud laboris

Tartu ülikooli hargettevõte Crystalspace sau kutse rahvusvahelisel hankel osaleda 2019. aastal ja sõlmis kaamerate valmistamiseks mullu lepingu tunnustatud kosmosetehnoloogiate arendaja Maxar Technologies'iga.

Artemis-missioon rajab teed sellele, et inimesed jõuaksid 2024. aastal taas Kuule ning 2028. aastal esimest korda Marsile.

Jaan Viru kaamerate lennumudelitega. (Foto: Viljo Allik, Crystalspace)

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena