26. märtsil saab Vene armee lahkumist Eestist tähistada juba 450 aastat
(165)
26. märts oli ligemale poolteist sajandit suur pidupäev Tallinnas, millega tähistati piirava Vene armee lahkumist Liivi sõja ajal 1571. aastal.
Päewalehes 27. märtsil 1940 ilmunud artiklist saab lugeda: "Sel päeval, 1571. aastal, lõppes Joann Julma sõjavägede poolt Tallinna piiramine: Tallinn ei annud alla. Eile olid ajaloolise tähtpäeva tõttu kõik linna hooned lipuehtes ja kell 12 päeval helistati ajaloolist raekella.
Tallinna linna magistraat otsustas juba 1571. a. kuulutada venelaste lahkumise päev Tallinna linna pühaks igaveseks ajaks. Enam kui 200 aastat helistati sel päeval Tallinnas kirikukelli ja rahvas käis kirikutes Jumalat tänamas õnneliku pääsmise eest.
Kui Tallinn langes 1710. aastal Vene alla, lõpetati 26. märtsi (vana kalendri järele 16. märtsi) pühitsemine."
Sama artikkel teavitab: "Piiramise ajal pääsis linnas katk möllama. Kaitsjate read jäid üha hõredamaks." Ja lisaks: "Piiramine oli kestnud 6 kuud. Venelaste kaotused olid ka väga suured. Ja nähes, et nad Tallinna siiski ei suuda võtta, piirajad lahkusid. 6 aastat hiljem tegid venelased veel ühe katse Tallinna allutamiseks, kuid jällegi tagajärjeta."
Veidi pikema ülevaate sellest võidust avaldas 25. märtsil 1945 ka väljaanne Välis-Eesti.
Vene ajal oli tähistamine aga muidugi võimatu. Esimese Eesti vabariigi ajal, 1926. aastal, tähistamine taastati, uuemal ajal on ta aga jälle unarusse jäänud.
26. märts on meie ajaloos tõesti oluliseks päevaks kujunenud hiljemgi. Muidugi on arvestus kord vana, kord uue kalendri järgi:
- 1819 – kuulutati välja Liivimaa pärisorjuse kaotamine
- 1870 – I Kalevipoja õhtu ehk sündis EÜS
- 1917 – suurim eestlaste meeleavaldus Petrogradis (erinevail andmeil ligi 40.000 osalejat)
- 1989 – Eestis mindi Moskva ajalt üle Ida-Euroopa ajale
- 1992 – Eesti sai esimese internetiühenduse välismaailmaga, mis toimis satelliidi kaudu Tallinna ja Stockholmi vahel
- 2006 – Tallinnas toimusid president Lennart Meri matused
