1917: osavõtja kirjeldus eestlaste meeleavaldusest Petrogradis
See demonstratsiooni tulemusena kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus ühtse eestlastega asustatud Eestimaa kubermangu rajamise, määras kubermangukomissariks Jaan Poska ning sätestas ka Ajutise Maanõukogu valimise, mis rajas teed omariiklusele, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Avaldame Petrogradi meeleavaldusest osavõtnud eestlasest sõduri kirja kodustele, milles ta ülevat päeva kirjeldab.
Ihukaitse Kaardiväe Soome polgu sõduri Mihkel Madissoni (Madisoo) kiri vanematekoju Are valda
/-/
Mineva pühap. 26. märtsil oli eestlaste meeleavaldus. Hommiku vara hakkas igalt poolt Ohvitseri uulitsasse, Jaani kiriku juure rahvast koguma. Polkudest tulevad soldatid marssi korras. Pasunakoorid ees. Lehvivad Eesti sini-must-valged lipud, nende kõrval punased lipud pealkirjadega: “Elagu vaba Eesti. Maha parunid - maa rahvale!” “Elagu vaba Venemaa!”
Mitmed on väga toredad vabaduse päikesega ja kuldkirjaga! Nad on seltside, mitmesuguste vabrikutööliste ja soldatite omad. Igalt poolt tuleb uusi juure. Õhk kajab marssiljeesest.
Leeri lapsed lähevad kirikusse. Neid on õige palju, poisid ja tüdrukud. Õpetaja peab vabaduse jutlust, kus ta Jeesust, kui kõige esimest vabaduse jutlustajat kõrgeks kiidab.
Keegi suur riigiametnik ütelnud kord: kui evangeelium mitte nii laiali ei oleks lagunenud, tingimata ta tuleks ära kaotada. Laulame: 529, 453, 458, 19, 332 laulud. /-/
Määratu rahva hulk liigub eeskujulikus korras Nevski prospektile. Muusika mängib Marsseljeeset, “Mu isamaa mu õnn”, “Eesti maa, mu isamaa!”. Vahe ajal kõlab laul “Priius, kallis anne” ja “Mu isamaa armas!”. See on Eesti laul. Müüakse väikeseid ja üleõla käivaid eesti värvilisi linta. Saavad otsa.
Venelased imestavad: kas need kõik eestlased on? Mitme kümne tuhandeline rong liigub Tauria palee poole. Soldatisi ja rahvast on ka Krasnoje Selost, Tsarskoje Selost ja Oranjenbaumist tulnud.
Ilm on pehme, tihti on uulitsal suured loigud. Ajuti kuulutab lõbus naer, et keegi kukkunud on. Meeleolu on väga hea. Raputatakse üksteisele südamlikult kätt, nagu oleks see kõik üks perekond, nii kodune on.
Sammutakse paraad marsil palee ette. Peale 100 lipu sünnitavad tiheda seina, soldatid asuvad tee kõrva ritta. Neid on 12 000. Peale selle umbes pool miljoni lihtrahvast. Kõik eestlased! Muusika koorisid on 30. Lippudele antakse au.
Üks osa rahvast, nende hulkas ka ma, sammuvad paleesse, ühes lippudega. 10 mitme sugust saadikut käivad kõnelemas, tõendavad, et eestlaste nõudmine täiesti õiglane ja lubatakse meile täielik enesemääramise vabadus ja ühesugusus suurte rahvastega (autonomia).
Tihti matab hurra nende hääle kinni. Laulukoor laulab isamaa laula. Muusika mängib marsseljeeset ja “Eesti maa, mu isamaa” ja teisa. Meeleavaldus, missugust naljalt pole! Siin on nagu süda.
Tauria palee kupli saali ümber on kõiksugused riigi asutused. Tunni pärast läksime siit keisri lossi poole. Marsivälja keskel on vabastajate haud. Anname nende punaste puusärkidele au. Marsi väli on nii suur, kui kõik Madise põllu maa. Ühine haud paar vakamaad. Lossi ees kuulutakse veel kord vabadust - rohkem südidust kodumaa tegelastele.
Peale selle, kui meie laulukoor üleval Tauria saali kooripeal laulis, kuulsin ühte Vene soldatit teisele ütlema: “Väga ilus! Nende meeleavaldus on üleüldse väga tore ja kord eeskujuline!”
Päevapildistajad olid mitmel pool tegevuses. Varsti saame seda kõike pildinäituses näha.
Jumalaga! M. Madisson.
Allikas: ERA.2124.3.685
