Sündinud tapjaks: ämblikud on oma saagi hukkamise kauniks kunstiks arendanud

Ükski teine loomariigi selts pole välja töötanud nii palju kavalaid meetodeid oma saagi tapmiseks kui ämblikulised.

Roni koos ajakirjaga Imeline Teadus õõvastavasse kleepuvaid lassosid, nähtamatuid lõkse ja ohvri kerre tungivaid mürgiastlaid täis maailma!

Hirmuämblik valitseb pimedust

Hooletud putukad on surmale määratud, kui nende kohal kõlgub, jalgade küljes nelinurkne võrk, võrguheitjaämblik sugukonnast Deinopidae.

Selle ämbliku jahiedu A ja O on täpsus. Esmalt valmistab ta väikestest valgetest väljaheitetombukestest märklaua. Siis teeb ämblik nelinurkse erakordselt elastse võrgu, sikutab selle oma jalge vahel mitu korda suuremaks ja jääb saagi ootele, rippudes näiteks sihiku kohal.

Kui mõni putukas märklauale ronib, langeb ämblik, võrk jalge vahel, tema peale ja mässib tolle kinni.

Võrguheitjaämblikud peavad jahti öösel ning söövad kõike alates sipelgatest ja mardikatest kuni kilkide ja teiste ämblikeni. Tänu hiigelsilmadele on nende öine nägemine umbes 12 korda parem kui inimesel.

Lassoloopija meelitab seksiaroomidega

Ämblikuline Exechocentrus lancearius veedab terve päeva linnuväljaheiteks maskeerituna mõnel lehel, aga pimeduse saabudes näitab ta oma kauboivõimeid.

Kõigepealt koob ämblik lehe alumisele külje­le turvaniidi, seejärel tõmbab ta tagajalgadega võrgunäsadest välja teistsuguse, tugevama niidi. Tolle otsas on kleepuv kuuli­ke, mida ämblik heidab samamoodi nagu kauboid Metsikus Läänes lassot.

Saagi ligi­meelitamiseks paiskab see ämblik õhku feromoone, mis meenutavad emase koiliblika omi. Õhus edasi kanduv paaritumislõhn on isastele koiliblikatele vastupandamatu, ning kui nad lendavad piisavalt lähedale, heidab lehel oodanud ämblik, kellel köisrelv jala otsas, selle hämmas­tava täpsusega välja. Kleepuv kuulike jääb saagi külge kinni ning ämblik sikutab saagi niiti pidi enda juurde.

Loe ämblike jahivõtetest lähemalt detsembri Imelisest Teadusest!