Tähtedevahelisse ruumi jõudmiseks vajame võimsat raketti ja julget manöövrit Päikese lähedal

Kõigest 50 aastaga peab Interstellar Probe läbima 150 miljardit kilomeetrit, et uurida tähtedevahelist ruumi.

Kosmosesondi jaoks piisava kiiruse saamiseks on vaja maailma võimsaimat raketti ja julget manöövrit Päikese lähedal, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Kui tähtedevaheline sond Interstellar Probe teeb tiiru ümber Päikese, saab kosmose­aparaat sellest sisse nii suure hoo, et liigub justkui lingust heidetuna kiirusel kuni 300 000 km/h.

See on suurem kiirus kui ühelgi teisel inimese konstrueeritud sõidukil. Niisugusel kiirusel liikudes jõuaks Maalt Marsile pisut vähem kui nädalaga.

Interstellar Probe (nimi tähendabki otsetõlkes tähtedevahelist sondi ja on ühtlasi nii projekti kui ka selle peategelaseks oleva kosmoseaparaadi nimi) ei sihi Marssi. Sondile on olulised palju kaugemad sihtkohad. Sel ei ole mitte kusagile kiiret.

Sond Interstellar Probe peab jõudma meie Päikesesüsteemist kaugele välja ja heitma siis pilgu tagasi, et edastada meile pilt sellest, missugusena meie kosmiline kodukant eemalt paistab. Umbes nii, nagu võiksime künka otsast all orus olevat küla vaadata. Retk kestab kaua. Sond saadab Maale infot tervenisti poole sajandi jooksul.

Sondi eesmärk on jõuda tähtede­vahelisse ruumi, kust vaadatuna on Päike lihtsalt üks paljudest valgus­täpikestest. Pool sajandit kestva missiooni tulemusena jõuab kosmoseaparaat kaugusele, mis on võrdne Maa ja Päike­se tuhandekordse vahemaaga. Selle teekond on 150 miljardi kilomeetri pikkune.

Praegu on Interstellar Probe alles joonestuslaual. Selle idee taga seisab Ralph McNutt, Johns Hopkinsi ülikooli füüsik, kes on 1992. aastast osalenud mitme kosmosemissiooni ette valmistamises.

Ideid tähtede vahel lendavatest sondidest on USA kosmoseteadlased põrgatanud juba 1950ndate lõpust saadik, Interstellar Probe’i eestkõnelejaks on McNutt olnud viimased 15 aastat.

Seni on probleem olnud selles, et ei ole piisavalt võimekat tehnoloogiat. Nüüd on aga projekteerimisel super­rakett, millega saab anda kosmosesondile piisava kiiruse, ja ideest on huvitatud nii NASA kui ka ESA (USA ja Euroopa kosmose­agentuur). Tõenäoliselt 2023. aastal otsustatakse, kas reis toimub.

Loe tähtedevahelise sondi plaanidest lähemalt juunikuu Imelisest Teadusest!