COVID-19 pandeemia tõttu "lukku pandud" maailm võib ilma ennustamise raskemaks muuta
See aitab keskkonnal ehk veidi kosuda, kuna lendamine pole kaugeltki „roheline” tegevus... aga samas võib rikkuda ilmaennustuste täpsust, mis pole nagunii täppisteadus.
Atmosfääri- ja ookeanipinna kohta andmeid koguv ja neid oma 193 liikmesriigile jagav WMO (Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon) teeb oma tööd nii maal kui ka taevas. Viimane toimub tänu satelliitidele ja reisilendudele, mille vähenemine võibki ilmaennustuste täpsusele põntsu panna.
„Sama kehtib ka siis, kui maapealsed ilmavaatlused vähenevad, kui COVID-19 hakkab laiemalt mõjutama vaatlejate töö jätkamise võimalusi suurtel aladel arenevates riikides,” kommenteerib WMO Maa süsteemi haru direktor Lars Peter Riishojgaard.
Tulisem probleem on hetkel siiski lennukites asuvad sensorid, mida on nüüd taevas palju vähem, et ilma ennustamise jaoks olulisi õhutemperatuuri ning tuulte kiirusi ja suundi mõõta ning raadio- ja satelliitside teel maa peale edastada.
NOAA (USA riiklik ookeani- ja atmosfäärivalitsus) andmetel edastavad 3500+ kommertslennukit aastas üle 250 miljoni vaatluse, jälgides oma lennuteel rõhku, temperatuuri, tuule tugevust ja suuna ning mõnel puhul veel niiskustaset.
FlightRadar24 andmetel langes kommertslendude arv tänavu veebruaris 4,1 protsenti (võrreldes mulluse sama kuuga) ja märtsis koguni 21,6 protsenti. Aasta lõikes on maailmses õhuliikluses oodata Bloombergi hinnangul 8,9-protsendilist langust.
NOAA Maa süsteemi uuringulabori 2017. a uuring näitas, et lennukite poolt kogutava info kasutamine vähendas kuus tundi ette tehtud tuule-, niiskuse ja temperatuuriennustuste täpsust Põhja-Ameerikas kuni 30% (aluseks RAP- ehk Rapid Refresh mudel).
Euroopa keskpika ilmaennustuse keskus (ECMWF) avaldas oma uuringu ja leidis, et lennukite kogutavat infot kõrvaldades vähenes nende mudelites Maa põhjapoolkera puudutavate ennustuste täpsus 15% (reaktiivlennukite sõidukõrguses) ja maapeale rõhu puhul 3%.
See ei tähenda siiski, et ilmastikuteadlased vähenenud lendude tõttu täitsa hätta jäävad.
ECMWF hakkas jaanuaris kasutama ka Aeolus-satelliidi andmeid ja teisi andmesaatjaid on veel palju: ilmaõhupallid, maapealsed ilmajälgijad, radarid, satelliidid ja poid. NOAA hakkab varsti kasutama ka COSMIC-2 satelliidiparve andmeid.
