Uuring: Looduses viibimine mõjub inimesele igal juhul hästi
Soome Tampere ülikooli filosoofiadoktor Tytti Pasanen kaitses hiljaaegu väitekirja, milles uuris looduses viibimise mõju inimesele. Selgub, et looduses olemine mõjub inimesele igal juhul hästi, sõltumata sellest, kas ta jookseb, istub või jalutab.
Uuringu kohaselt olid stressisolijad arvamusel, et looduses viibimine aitab neil kõige rohkem enesetunnet parandada. Üldiseks heaoluks piisab, kui looduses viibida kasvõi paaril korral nädalas,
Inimesed, kes viibivad regulaarselt looduses, tunnevad end paremini, tõdeb Soome keskkonnapsühholoog PhD Tytti Pasanen.
Värske väitekiri toetab varasemaid teaduslikke uuringuid ning annab uusi teadmisi igapäevaste looduskäikude mõjust meeleolule, taastumisele ja enesetundele.
Teadlane leidis, et looduskeskkonnas liikumine annab positiivse enestunde kohe ning selle mõju on pikemaajaline: kui kasvõi paar korda nädalas metsas jalutada, väheneb stress ja kasvab loovus.
Uuringus osalejate meeleolu ja enesetunde hindamiseks kasutati küsimustikke ning välikatseid, kus osalejad kõndisid linnapargis või metsas 4–6 kilomeetrit. See on umbes tunniajane mõnusas tempos jalutuskäik.
Selgus, et mida suuremas stressis inimene on, seda suuremat kasu ta sellisest jalutuskäigust saab. Uitamine looduse keskel rahusas katsealuseid, elavdas nende mõttetegevust ja muutis tuju positiivsemaks.
Metsas jalutamise kõrval tehti katseid ka siseruumides või tehiskeskkonnas liikumisega: selgus, et kasutegur sellisel juhul on sootuks väiksem. Inimene vajab elusloodust.
PhD Tytti Pasanen ütleb, et oluline on ka see, mis tujuga sa metsa lähed. Suuremat kasu metsas liikumisest said need uuringus osalejad, kes läkisd metsa teadlikult stressi leevendama. Väiksem oli kasu neil, kes läksid metsa, et olla üksi.
Samuti uuriti uuringus, kas looduses jalutamise positiivset mõju saab parandada lõõgastus- ja taastumisharjutustega. Treenimine ei mõjutanud tuju, kuid tähelepanuvõime paranes pisut rohkem kui teistel. Kõige olulisem on loodusesse minek
Üks uuringust ilmnenud järeldusi oli, et looduses jalutuskäikudest osavõtjate tuju paranes, vaatamata sellele, millele nad tähelepanu pöörasid.
Looduses saab keskenduda millegi tegemisele, oma mõtetele või ümbritseva jälgimisele. Looduses olemiseks ei ole ühte ja ainukest õiget viisi, väidab Pasanen.
Kas liikumine toimus metsas või linnapargis ei mõjutanud meeleolu paranemist. Pasaneni sõnul on tervisele parim kui kombineeritakse treening ja õues liikumine.
Kõik teavad, et treenimine on oluline nii enda kui mõistuse jaoks. Ent kui sama treeningut on võimalik teha nii õues kui siseruumides, soovitab teadlane inimestel eelistada õues treenimist ning võimalikult tihti looduses liikumist.
Eestis on suurepärane võimalus looduses treenimiseks kasutada terviseradu. Jalutuskäiguks sobilikke metsaparke ja rannaääri leidub samuti hulgaliselt. Peamine on astuda esimene samm ja minna õue. Edasi läheb kõik ainult paremaks ja tervis tuleb.
