Piltidelt ja videolt on näha väikeseid rakutaolisi moodustisi, mis tegelikult nii väikesed ei olegi. Reaalsuses on iga fotolt/videolt näha olev kuumast gaasist ja plasmast koosnev rakuke umbes sama suur kui Prantsusmaa. Videost ja fotodelt on näha kuumemaid kohti eredamalt, seal aine kerkib, tumedamad alad tähistavad aga jahedamaid osasid, kus plasma jahtub ning vajub.


"See on kõige suurem samm Päikese uurimisel alates Galileo ajast," ütles Hawaii ülikooli astronoomiainstituudi professor Jeff Kuhn. "See on tõesti suur asi."

Mauil asuv DKIST valmis 2013. aastal ning selle peamiseks eesmärgiks ongi Päikese uurimine ja selle pinnast kujutiste tegemine. See on teadlaste, astronoomide ja kosmosettevõtete jaoks oluline, et paremini mõista Päikesel toimuvat ning päikeseloiteid. Nimelt lähtuvad Päikeselt tugevad laetud osakeste hulgad, mis võivad kahjustada näiteks kosmostehnikat, lennuliiklust, raadiosidet, GPS-i toimimist ning isegi Maal olevaid elektrisüsteeme.

Lähikuudel paigaldatakse teleskoobile veelgi arenenumad instrumendid, mis aitavad just meie süsteemi tähe magnetismi ja päikeseloiteid paremini mõista. "Need instrumendid kasutavad tundlikku infrapunatehnoloogiat ja võimaldavad avastada päikeseplekke ja väiksemaid magnetismiga seotud Päikese omadusi," selgitas Kuhn.

Päike pakub huvi ka teistele kosmoseteaduse tegijatele - näiteks NASA ja ESA plaanivad järgmisel nädalal tähe orbiidile saata Solar Orbiteri nime kandva sondi, mille eesmärgiks on Päikese pooluste uurimine ning samuti magnetismi uurimine. Selle projekti kohta võid pikemalt lugeda SIIT.