Räni-aerogeel võib muuta Marsi inimestele elukõlbulikuks
Teadlased on juba aastakümneid otsinud võimalusi Marsi terravormimiseks ehk Maale sarnaseks muutmiseks, et inimesed seal elada saaksid. Nüüd on leitud lahendus, tänu millele inimesed vähemalt osaliselt planeedi asustada saaksid, vahendab Phys.org.
Harvardi Ülikooli, NASA ja Edinburghi Ülikooli teadlased leidsid nimelt, et osad Marsi regioonid võiks elukõlbulikuks muuta ränipõhiste aerogeelide abiga, mis looks nendest koosnevate kuplite all sisuliselt kasvuhoonetingimused. Kahe kuni kolme sentimeetri paksune kilp laseks läbi fotosünteesiks vajaliku valguse, kuid hoiaks eemal UV-kiirguse, võimaldades siiski kupli all hoida normaalset temperatuuri (vähemalt üle 0 kraadi).
"Marsi piirkondlikult elukõlbulikuks muutmine on oluliselt tõenäolisem kui terve atmosfääri muundamine," ütles Harvardi Ülikooli professor Robin Wordsworth, kes on värske uurimuse üks loojatest. "Erinevalt varasematest ideedest, mis Marsi asustamiseks välja on käidud, on see süsteem arendatav ka praegu ning selliste materjalide ja tehnoloogiaga, mis meil juba olemas on," ütles ta.
Aerogeel on eriline materjal, millel on väga väike tihedus ja seega ka soojusjuhtivus. Materjali saamiseks on vaja geelis asendada vedelik gaasiga, tulemuseks on enamasti läbipaistev tahke materjal. Nende kõige nõrgem külg on see, et nad on väga haavatavad dünaamilise surve poolt. Soojustamiseks on materjal aga väga hea ning seda on praeguseks kasutatud juba marsikulguritel.
Teadlaseid inspireeris aerogeeli kasutamiseks jää - nii Maa kui ka Marsi poolustel olevas jääs tekivad soojaperioodidel seesmised sulamisprotsessid, mis näitab, et sarnaste materjalide sees võiksid olla sobilikud elutingimused ka ekstreemtingimustes. "Me hakkasimegi mõtlema, millised materjalid meie käsutuses on, millel oleks väga väike soojusjuhtivus, kuid mis võimaldaks ikkagi valgusel sisse pääseda," selgitas Wordsworth.
Järgmisena on idee välja pakkunud teadlaste rühmal kavas katsetada oma teooriat Maal Marsile sarnanevates tingimustes. Välja on vaadatud juba katsepiirkonnad Antarktikas ja Tšiilis. "Aerogeel on eriti paljulubav, kuna see võimaldab selliseid tingimusi passiivselt ning mingeid suuri energiahulkasid, hooldusi ega varuosi pole vaja," ütles NASA JPL-i teadlane Laura Kerber.
