Viimase aja katastroofihõngulised kliimauudised kogu maailmast

Möödunud nädalate jooksul on maailma meediast läbi käinud mitu suurt kliimaga seotud sündmust, mis toidavad kasvavat muret kliimamuutuste ja planeedi tuleviku pärast. Kuumalained, sulavad liustikud ja vapsikutemegapesad - Portaal Thinkprogress valis välja kuus suuremat meediakajastust pälvinud sündmust, mis kõik võinuks olla olemata ilma kliima soojenemiseta

Elu soojenevas maailmas tähendab palju ootamatuid sündmusi, katastroofiuudiseid ning loomulikult ka rohkelt arutelusid ja artikleid keskkonna, kasvuhoonegaaside ja maailma päästmise teemal.

Ainuüksi viimase kümnekonna päeva jooksul ületas uudisekünnise näiteks Florida kasvav iguaanide populatsioon, megasuured vapsikute pesad Alabamas ning rekordeid purustav kuumus Prantsusmaal, mille ajal peeti jahutuspausidega jalgpallivõistlus.

Uudiskünnise ületasid aga ka uputusi kaasa toonud ja dekaadi tugevaimad paduvihmad Indias, järsk merejää kadumine Antarktikas ning Gröönimaa sulavad liustikud, millega kaasneb tugev erosioon ja palju liiva.

Neid kõiki uudiseid ühendab üks asi - neid sündmusi seostatakse Maa kliima soojenemisega ning mõned teadlased leiavad, et see on alles algus ja sissejuhatus sellesse, mis inimkonda ees ootab, kui drastilisi meetmeid kohe kasutusele ei võeta.

Möödunud kuu oli läbi aegade kõige kuumem juunikuu Euroopas ja näiteks väikeses Lõuna-Prantsusmaa külas nimega Gallargues-le-Monteuex mõõdeti 45,9 kraadine temperatuur 28. juunil. See on 1,5 kraadi rohkem, kui eelmine rekord, mis püsis aastast 2003.

Teadlased leidsid, et inimtegevusest tingitud globaalne soojenemine muutis Euroopa kuumalaine saabumise viis korda tõenäolisemaks. Vähemalt viis korda.

Kuumus ei möllanud mitte ainult Prantsusmaal vaid ka Šveitsis, Saksamaal, Tšehhis ja Hispaanias purustati kuumarekordeid ning ka Austrias läks selleaastane juunikuu kirja kui kõige soojem juuni.

Indias tõid paduvihmad küll leevendust tavalisest kuivemale vihmaperioodi algusele, kuid kõik enne tulemata jäänud vihm tuli korraga - 35 inimest hukkus Maharashtra piirkonnas tugevates vihmasadudes. Teisipäeval sadas 24 tunniga maha ligi 40 cm vihma, mis on viimase 15 aasta rekord.

Samal ajal hoiatab ÜRO, et kliimamuutused virutavad India põllumajandusele ja ka ehitussektorile päris valusalt ning riik võib aastaks 2030 kaotada produktiivsust 34 miljoni täisajaga töökoha võrra.

Agressiivsete vapsikute kohati autosuurused kolooniad umbes 15 000 isendiga saavad sündida tänu soojematele talvedele. Kui koloonia tavaliselt sureb talve jooksul ning ainult kuninganna jääb ellu, siis soojemad suved on võimaldanud vapsikutel talve üle elada ja nad jätkavad sealt, kus möödunud hooajal pooleli jäi. Seegi trend on kasvavas joones ja ametivõimud on andnud hoiatuse, et vapsikute superkolooniaid võib rohkemgi leida.

Ja jää sulaminegi pole enam teab mis uudis. Küll aga selle ulatus. Uuemad satelliitidelt saadavad andmed paljastavad kiire merejää kadumise Antarktikast. Merejää hulk on vähenenud juba 2014. aastast ning seda palju kiiremini, kui näiteks Arktikas. Antarktikast on kadunud nelja aastaga nii palju jääd, kui Arktika 34 aastaga.

Järsk kukkumine on tulnud küll pärast 40 aastat kestnud stabiilset jää hulga kasvu ning see on üks neid nähtuseid, mis teadlasi ikka veel hämmastab. Fakt on aga see, et jää kadumine on olnud üllatav ja kadunud jää hulk suur.

Ka Gröönimaa jääkatte sulamisest oleme üsna hiljuti kirjutanud, kuid nüüd on õhus uus kaasnev probleem - sellega kaasneb suur erosioon ning teadlaste hinnangul pärineb 8% aastasest setete hulgast maailma ookeanides Gröönimaa jääst. See kogus kasvab koos kliimamuutustega.

Ja viimasena, aga mitte vähem olulisemana: soojem ilm on iguaanide populatsiooni kasvule hästi mõjunud. Nüüd on neid liiga palju ja Florida Kalade ja Eluslooduse konserveerimise komisjon on saatnud välja teate, milles julgustatakse majaomanikke rohelisi iguaane oma territooriumil igal võimalusel tapma.

Kui varem olid kohalikud elanikud õnnelikud, kui iguaanid nende kodude ümber ringi roomasid, siis ühe kohaliku sõnul ei ole nad enam armsad vaid on muutunud ohuks. Iguaanide arvukuse kasv toob kaasa rea probleeme alates erosioonist kuni infrastruktuuri, maastiku ja ilutaimede hävimiseni.

Näiteks on selle aastatuhande jooksul Grand Caymani saare iguaanipopulatsioon kasvanud peaaegu nullist umbes 1,6 miljoni isendini ning soojenev kliima levitab elukaid põhja poole ja üha kiiremini. Florida proovib iguaanide tapmisele kihutamisega ennetada iguaaniplahvatust.

See valik uudiseid ei ole kaugeltki ammendav loetelu viimase aja kliimamuutustega seostatavatest sündmustest, kuid see on kindlasti ilmekas näide selle kohta, et midagi peaks ette võtma. Kähku.