Kaamerakabiinis asuv Vitronicu lidar-tüüpi kaamera on võimekas ja suudab täita mitmeid ülesandeid korraga. "Kaamerasüsteem suudab fikseerida sõidukeid ühest suunast ning samaaegselt kuni kolme sõidurea ulatuses," selgitas Maanteeameti teehoiu korraldamise osakond juhataja Erkki Vaheoja.

Seejuures suudab see sama kaamerasüsteem tuvastada nii stoppjoone ületamise kui ka ristmikule välja sõitmise. Kui juht ületab stoppjoone, ent ristmikule välja ei sõida, siis trahvi ei kaasne. Kuigi kaamera on võimeline samaaegselt tuvastama nii kiiruseületamist kui ka punase tulega ristmikule sõitmist, saab trahvi aga vaid suurema trahvimääraga tegevuse eest.

Näiteks juhul, kus samaaegselt sõidaks ristmikule punase tulega kaks juhti, kellest üks ületaks ka kiirust, saaksid mõlemad juhid siiski vaid ühe trahvi. "Kaamerasüsteem suudaks fikseerida samal ajal mõlemaid rikkujaid. Sõiduk, mis ületaks punase tule ajal ristmiku, saaks ühe trahvi. Samamoodi saaks ühe trahvi ka sõiduk, mis ületaks samal ajal punase tulega ristmiku ning kiirust. Olenemata sellest, et sõidukiga on tehtud kaks rikkumist, väljastatakse trahv ainult kas punase fooritule ajal ristmiku ületamise puhul või kiiruse ületamise puhul, sõltuvalt sellest, milline trahvimäär on suurem," selgitas Vaheoja.

Pimedas toimib kaamera sarnaselt maanteedel kasutatavatele kaameratele - pimedas aitavad pildistada kabiinis asuvad välguseadmed, infrapunakaameraid või muid peeneid süsteeme kaamerasüsteem ei sisalda.

Võrreldes maanteedel kasutatavate kaameratega on sellised mitmesuunalised kiiruskaamerakabiinid aga suuremad ning võimaldavad sisaldada mitut kaamerasüsteemi, muid erinevusi kaamerate vahel ei ole. See tagab aga võimaluse mõõta kiirust mitmest suunast korraga.

"Tavalistesse kiiruskaamerakabiinidesse üle ühe kaamerasüsteemi ei mahu," selgitas Vaheoja. "Kristiine kiiruskaamerakabiinide suurema mahukuse tõttu on punase fooritule võimekust võimelised mõõtma ainult sellised kaamerasüsteemid, mis on paigutatud suurematesse nö „posti-tüüpi“ kabiinidesse, sest punast tuld fikseerivad kaamerasüsteemid on suuremad. Seda tüüpi kabiine on lisaks Kristiinele ka Ares, Puhus, Libatses, Rannus, ning Kiias," ütles Vaheoja.

Punase tulega ristmikule sõitvate kaamerate käivitamisele eelnes ligi kolmekuuline testperiood, kus kontrolliti süsteemi igakülgset toimimist ning tehti vajalikud seadistus- ja häälestustööd.

Kokku on Maanteeametil nüüd kasutada 50 mõõtesüsteemi ja 68 mõõtekabiini. Kõikide Eesti kiiruskaamerate asukohad leiab siit.