Norralased tagastavad Tšiilile Lihavõttesaare muistised

Norra muuseum lubas Tšiili riigile tagastada üle tuhande muistise, mille 1956. aastal maadeavastaja Thor Heyerdahl Lihavõttesaarelt kaasa tõi, vahendab BBC.

Heyerdahl sai kuulsaks 1947. aastal, kui parvetas Peruust Polüneesiasse ning tõestas seega, et muistsed kultuurid olid võimelised Vaikse ookeani lõuna- ja idaosas paiknevaid saari asustama. Kuigi hilisemad teooriate kohaselt põlvnevad polüneeslased hoopis Kagu-Aasia rahvastest, olid Heyerdahli saavutus siiski silmapaistev ning selle põhjal on tehtud nii raamat, dokumentaalfilm kui ka mängufilm.

Seejuures tõi Heyerdahl oma reisidelt kaasa erinevaid esemeid, mida ta uuris. Esemete tagastamise leppele kirjutas Norra poolelt alla seikleja poeg, kes kinnitas, et täidab sellega vaid oma isa lubaduse. "Esemete tagastamine on osa mu isa lubadusest, millega ta kinnitas kohalikele võimudele, et esemed tuuakse saarele tagasi pärast nende uurimist ning nende kohta teadustööde avaldamist," ütles Heyerdahli poeg, Thor Heyerdahl juunior.

Esemeid on siiani hoitud Heyerdahli parve järgi nime saanud Kon-Tiki muuseumis. Selle juhataja Martin Biehli sõnul on kõige olulisem esemete heaolu. "Meie ühine huvi on, et esemed tagastataks hästivarustatud muuseumile," sõnas ta.

Kuigi Tšiili Rahvusraamatukogus alla kirjutatud lepe loob aluse esemete tagastamiseks, ei ole siiani teada, millal see täpselt võiks toimuda. Biehl sõnas, et kindlasti võtab protsess aega. Lisaks norrakatele nõuavad tšiililased esemeid tagasi ka brittidelt, näiteks soovitakse neilt tagasi saada Hoa Hakananai'a nime kandev tohutu basaldist peakuju.