Tema ekspeditsioonid maailmameredel tekitasid ajalehtede esikülgedele suuri pealkirju, kuid akadeemiline teadusmaailm ei võtnud tema püstitatud hüpoteese ja teooriaid tõsiselt, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Vibalik noormees seisis 1937. aastal Polüneesia saare liivasel rannal. Päike küpsetas, kookospalmide lehed sahisesid tuules ja saare keskosa vihmametsast kostis lindude kõvahäälset sidistamist. Noormehe selja taga hiivas laev ankru ja kadus lõpuks horisondi taha.

Selle mehe nimi oli Thor Heyerdahl, ta oli norralane, kuid lõpuks ometi paiknes ta just seal, kus ta oli soovinud juba ammu olla. Vaevalt oskas ta aimata, et sellel paradiislikul saarel käimisest kujuneb stardipauk pikale ja seiklus­rikkale karjäärile.

Thor ei olnud üksi – tema kõrval seisis abikaasa Liv. Mõlemad vaatasid uurivalt ja ootusrikkalt neid ümbritsevat eksootilist keskkonda. Vastselt abiellunud paar oli tsivilisatsioonile selja pööranud ning kavatses nüüd Aadama ja Eevana elada kooskõlas loodusega.

Thor Heyerdahl sündis 1914. aastal Norras Larviki linnas. Juba lapsena oli ta unistanud paradiislikest korallisaartest ja elust Robinson Crusoe'na. Ta armastas loomi, mistõttu asus Oslo ülikooli õppima zooloogiat, kuid tüdines mikroskoopi vahtimisest peagi ning unistas uurimistööst ja avastusreisidest laias maailmas.

Heyerdahl oma põneva elu lõpus (Foto: Wikimedia Commons / Kon-Tiki muuseum)

Võimalus välitöödele pääseda saabus lõpuks seoses ülikooli lõpetamiseks vajaliku töö koostamisega. Professorite teaduslikel nõuannetel ja isa majanduslikul toel lootis Thor Heyerdahl kirjeldada Polüneesia loodust, millest ta oli fantaseerinud juba poisipõlves.

Thor oli äsja kohtunud Liv Coucheron Torpiga, kes jagas tema unistust tagasi loodusesse pöörduda. Nad abiellusid 1936. aastal ja sõitsid peagi pärast seda üheskoos Norrast Polüneesia saarele Fatu Hivale, mis paikneb Tahitist 1300 kilomeetri kaugusel idas.

Juba päev pärast saabumist tegeles värske abielupaar oma unistuste elluviimisega. Nad ehitasid palmipuu lehtedest hüti saare veidi kõrvalisse orgu, jätsid jalanõud sinnapaika ja asusid elama kooskõlas troopilise saare loodusega. Nad ärkasid markiisaarte maatuvide muusikalise hommikuprogrammi peale ning läksid magama troopilise öö kuumas pimeduses.

Terve aasta elasid Thor ja Liv suuresti armastusest ja õhust, aga ka ananassidest, kirsstomatitest, metsikutest banaanidest, papaiadest, leivapuuviljadest ja vähkidest, keda nad püüdsid algeliste mõrdadega.

Loe Thor Heyerdahl elust ja ekspeditsioonidest lähemalt jaanuarikuu Imelisest Ajaloost!