Lennuk M-28 on toodetud Poolas ja see on Nõukogude Liidu lennuki An-28 analoog. USA õhujõududes on lennuki nimetus C-145A ja seda kasutatakse peamiselt erioperatsioonide toetamiseks. Lennuk on kasutusel nii Poola õhuväes kui ka mereväes, kus seda kasutatakse muuhulgas merepatrulliks. Samuti rendib Bundeswehr kahte lennukit langevarjurite koolitamiseks.

Uued võimed

Õhuväe ülema kolonel Riivo Valge sõnul tähendab kergete transportlennukite saabumine eelkõige võimekamat kaitseväe lennundust: „M-28 asub täide viima kaitseväe lennuoperatsioone ja toetama kõikide väeliikide väljaõpet.“ Sellega on võimalik teha lende sihitajate ja õhutulejuhtide väljaõppeks, lende langevarjuhüpeteks, meditsiiniliseks transpordiks või tavaliseks õhutranspordiks.

Lennubaasi eskadrilliülem piloot major Kalev Piirisilla sõnul on tegu esimese kaitseväe lennukiga, millele on sätestatud konkreetsed sõja- ja kriisiaja ülesanded: „Tegu on ennast korduvalt tõestanud töökindla platvormiga, mille suur eelis on odavus.“ Lisades, et nende töökindlus on võrreldav propellerlennukitega, mis Tallinna ja Helsingi vahel lendavad: „Neid päevi, kui sellega lennuväljalt lennuväljale üldse ei saa lennata, on ikka väga vähe.“

Lennukitel on pardal ilmaradar ja navigatsioonivahendid, mis võimaldavad lennata ka kehvema ilma korral. M-28 saab maanduda vajadusel ka murulennuväljadele ja platsidele. Õhkutõusmiseks ja maandumiseks on lennukil tarvis umbes 500-meetrist lennurada. Lennukil on kaks maailmas enim levinud PT6A tüüpi turbopropellermootorit, mille ühe rikke korral on endiselt võimalik edasi lennata või maanduda.

Usaldusväärne eriüksuslane

Juba Eestisse saabunud lennuk on ka Afganistani veteran. Lennuki põhiülesanne oli erioperatsiooni üksuste toimetamine operatsioonipiirkonda ja lisaks nende varustamine. Major Piirisilla sõnul on see üks vähestest lennukitest, mille abil saab lasti lennult maandada laagri piires: „Suuremate lennukitega nii täpset maandamist ei ole võimalik teha ja tiim peaks laagrist välja tulema ning mingi maa-ala julgestama.“

Lennukisse mahub kuni 2 tonni kaupa ja lennult maandamist on võimalik teha ligi tonni kaubaga. Major Piirisilla sõnul hakatakse lennult maandamist kindlasti harjutama ka Eestis: „See on tänapäeval üks peamisi mooduseid, kuidas eesliinil olevaid üksuseid varustada.“ M-28 võimete järele on NATOs väga suur nõudlus ja ehkki see sõltub poliitilisest otsusest, ei ole tulevikus välistatud lennuki kasutamine välismissioonidel meie enda või liitlaste üksuste toetuseks.

Õhutransporti on võimalik korraga teha kuni 19-le inimesele või siis 17-le langevarjurile. Ka siin on lennuki suur eelis lennutunni maksumus, mis võrreldes näiteks helikopteri transpordiga on üle 5 korra odavam. Enamik kaitseväelasi ja kaitseliitlasi hakkabki ilmselt lennukiga kokku puutuma erinevatel õppustel õhutranspordi läbiviimisel.

Major Piirisilla sõnul on näiteks juba Saaremaa malevalt saabunud taotlus kaitseliitlaste transportimiseks Kuressaarest iga-aastasele ühisharjutusele Gotlandile. „Selle lennukiga väikese üksuse transportimine tuleks kordades odavam, kui sama hulga inimeste sihtkohta toimetamine kommertsliiniga,“ täpsustas major Piirisild.

M-28 lennuulatus on 1592 km ja suurim kiirus 355 km/h. See seab lennuki kasutamisele teatud piirid, kuid Eesti oludes on seda piisavalt. Major Piirisilla sõnul on tegu väga tõsiseltvõetava transpordilennukiga ja ameeriklased valisid hoolega, kellele neid anda. „Tahtjaid oli väga palju ja meie väljavalimine on suur tunnustus kogu Eesti kaitseväele,“ ütles major Piirisild.