Snaiprid ja nende märkamatud surmarelvad öös
Pikim kinnitatud snaipritabamus ulatub tänapäeval juba 3540 meetri peale. Selle lasu sooritas mullu märtsis Iraagis Da’ishi võitleja pihta Kanada eriüksuse snaiper. Surmakülvavaks abivahendiks oli sel mehel 12,7 mm (.50) kaliibriga McMilani toodetud TAC-50 snaiprirelv. Nii kõrgesse liigasse kuuluvatest laskudest saab aga enamasti rääkida vaid haruldastel juhtudel, kui on soodsad tingimused ja eelkõige päevane aeg.
Eelmise aasta alguses levis maailmameedias uudis brittide eriüksuse SAS-i snaiprist, kes kõrvaldas Süüria piiril pilkases pimeduses enam kui pooleteise kilomeetri kauguselt ühe Da’ishi terroristide juhtfiguuri. Temagi kasutas selle jaoks ülipikkasid laske võimaldavat TAC-50 relva. Ööpimeduse tülikusele pakkus talle seejuures abi relvale kinnitatud termoseade.
Taoliste öövaatlusvõimekuse seadmete arengu ja laialdasema kasutuselevõtuga on üha suurem osa lahingutegevustest koondumas öösse. Pimedus pakub varjet ja suuremat üllatusefekti. Seetõttu hoiavad paremaid kaarte käes need, kellel on vingemad seadmed ja põhjalikumad oskused öösel tegutsemiseks.
Tänapäeval saab juba rääkida sellest, et kui snaiprimeeskondadel on vastav varustus olemas, siis eelistavadki nad pigem öösiti tegutseda. Kuid isegi hea varustatus seab teatud piire, eeldab eraldi väljaõpet ja oskuslikku ümberkäimist oma tipptasemel tehnikaga. Samas ei tee isegi parimad seadmed kasutaja jaoks ööst lihtsalt päeva. Igal seadmel on oma eripärad ning öise tegevusega kaasneb teisigi kriitilisi aspekte, millega on snaipritel vaja pimeduses arvestada, et oma operatsioone edukalt ja märkamatult ellu viia.
Öö varjutab pikki laske
Selleks et pikka ja edukat lasku sooritada, peab snaiper oskuslikult hindama paljusid erinevaid faktoreid. Neist põhilised on sihtmärgi kaugus, tuule suund ja kiirus, muude ilmastikuolude mõju, kuuli lennu trajektoori langus, ja kui rääkida juba kolme ja poole kilomeetrisest lasust, siis ka maakera kumerus. Esmajärjekorras peab aga täielikult veenduma oma sihtmärgi õigsuses ning siin teeb ööpimedus oma töö. Snaiper võib küll näha oma sihtmärgi alas kedagi tegutsemas, kuid lasu sooritamiseks peab selles isikus täiesti kindel olema. Pimeduses on see tihti komplitseeritud.
Kui on olemas vähegi valgust, on kvaliteetse optika ja tavaliste valgusvõimenditega lasud kuni kilomeetri kauguseni tehtavad. Sellest edasi tulevad juba ette piirid, mille ületamiseks on tarvis lisavalgustuse seadet või siis hoopis teistsugust varustust – termoseadmeid.
Snaipriüksustele valmistab pimedas sageli muret ka kauguste hindamine. Võrreldes päevase ajaga on see märgatavalt raskem ning nõuab eraldi harjutamist. Tavapäraselt kasutuses olevat laserkaugusmõõdikut saab öösel kasutada ainult silmaga nähtavate sihtmärkide kauguse mõõtmiseks. Snaiprite tegevuses, ja just eriti lasu sooritamise eel, on aga kauguste täpne hindamine väga oluline.
Ilma suuremate kulutusteta tuleb siinkohal appi kasvõi oskuslik kaardi kasutamine. Operatsiooniala teades ja seal oleva vastase ümbrust hinnates saab kanda tema asukohta kaardile, tehes lihtsaid mõõtmistehteid. Kui 1:50 000 mõõtkavaga on seda keerulisem teha, siis täpsemate kaartide põhjal ümbruskonna hindamine annab snaiprile juba üsna hea kindluse sihikust nähtava vastase kaugusest.
Klassikaline snaipri positsioonile minemise mantra ütleb, et välja liigu aovalguses, lõunaks lähene sihtmärgi perimeetrile, pärastlõunaks ole lasuks vajalikul kaugusel ning hämaras soorita lask, et siis pimeduse varjus eemalduda. Tänapäeval, kus tegevus liigub tänu abistavatele seadmetele üha enam öhe, on võimalusi veelgi.
Täiesti kottpimedaid olukordi on harva. Öösel võib olla abiks kuuvalgus, sihtmärgile hoonetelt langev tehislik valgus või pilvedelt tagasipeegelduv õrn kuma. Eelnimetatud tingimuste võimendatud oludes saab tegutseda ka ilma öövaatlusvõimekuseta või osalise võimekusega. Kui aga tingimused on halvad – valitseb täielik pimedus ning lisanduvad näiteks ka sademed, annab operatsioonile kindluse korralik varustatus. See ei tähenda vaid häid relvi ja vaatlusseadmeid, vaid mitmeid teisigi elemente, mis muudavad snaiprid öösel tõeliselt märkamatuteks surmarelvadeks.
