Nimelt esitasid Cambridge'i Ülikooli ja Beiruti Ameerika Ülikooli teadlased hüpoteesi, et orbiidimuutuste põhjuseks on hoopis Neptuuni-taguste (peamiselt Kuiperi vöös asuvate) pisitaevakehade kombineeritud mõju.

Täpsemalt pakutakse välja, et kusagil tiirleb väiksematest jäistest kehadest koosnev ketas, mille kombineeritud mass on paar kuni kümme korda suurem kui Maal. Kuigi antud teooriat on välja pakutud ka varem, suutsid teadlased seekord luua ka mudeli, mis kõnealuse ketta gravitatsioonilisi mõjusid näitab.

"Üheksanda planeedi teooria on küll väga huvitav, kuid kui see planeet olemas on, on ta praeguseni suutnud väga edukalt avastamist vältida," ütles uurimuse kaasautor Antranik Sefilian Cambridge'i Ülikoolist Phys.org-ile. Tema sõnul tahtsid nad kontrollida, kas Neptuuni-taguste objektide ebatavalisi orbiite on võimalik ka mingit muud moodi selgitada.

Nii jõutigi välja pakutud teooriani. "Kui planeet üheksa mudelist eemaldada ning jälgida kosmoses olevaid pisikesi taevakehi, võib vabalt öelda, et nende kehade kollektiivne tõmbejõud võib kummaliste orbiitide põhjuseks olla," ütles Sefilian.

Varasemad arvutused on näidanud, et Neptuuni-taguste väikekehade mass on kõigest kümnendik Maa massist. Hetkel ei tõesta teadlased vastupidist ning keskendusid mudeli loomisele, kus kehade mass oleks piisavalt suur, et Neptuuni-taguste objektide orbiiti mõjutada. Sellisel juhul peaks esemete kogumass olema paar kuni kümme korda suurem kui Maa mass.

"Kuigi meil pole konkreetseid näiteid, mis tõestaks, et ketas on olemas, puuduvad meil need tõendid ka üheksanda planeedi kohta," ütles Sefilian. Tema sõnul tasub just seetõttu uurida mõlemat võimalikku varianti. "Välistatud ei ole ka see, et mõlemad variandid vastavad tõele - et olemas on üheksas planeet ja tohutu väikestest taevakehadest koosnev ketas. Iga Neptuunist-taguse objekti uurimisega leiame rohkem tõendeid, mis aitavad meil nende käitumist mõista," ütles ta.