Tesla, aga ka põhimõtteliselt kõigi teiste elektriautode tuleviku määrab… Hiina
Autotööstus, eriti elektriautotööstus on üks olulisemaid muldmetallide kasutajaid. Liitium-ioonakude tootmiseks vajaminev koobalt on üks maavaradest, millega juba praegu on kitsas käes. Turgu dikteerib Hiina ning piltlikult määravad hiinlased elektriautode tuleviku.
Autotööstus, eriti selle särtsakam osa on üks suuremaid haruldaste muldmetallide kasutajaid. Erinevate andurite, väikeste elektrimootorite, katalüsaatorite ja akude tootmisel kasutatakse erinevaid väärismetalle, haruldasi muldmetalle ja koobaltit.
Ainuüksi katalüsaatorite tootmiseks kasutatakse igal aastal 6000 tonni haruldaste muldmetallide oksiide. Nende metallide maailmaturgu valitseb aga suveräänse liidrina Hiina. See tähendab omakorda, et nii Tesla kui ka teiste autotootjate tulevik on üsna selgelt Hiina määrata.
Tesla ja Elon Musk on selles loos nimeliselt esile tõstetud põhjusel, et kõik – nii tähtsad kui vähemtähtsad igas maailma nurgas – võrdlevad oma tulemusi alati just Teslaga.
Tänu valdkonna pioneerimisele ja ikooni staatusele on Teslal tõenäosus halastamatus konkurentsis püsima jääda. Sest nagu öeldud – ka hiinlased võrdlevad igat oma uut elektriautot alati Teslaga ning iga uus idufirma tahab jõuda Tesla tasemele.
Akude tootmiseks on vaja muldmetalle
Oleme varasemalt kirjutanud elektriautode tootmisega seotud keskkonnakoormusest teadlaste vaatenurgast. Elektriajamiga sõidukite arendamise võtmeteguriks on akud, need aga on otseses sõltuvuses haruldastest muldmetallidest – lantaan, tseerium, praseodüüm, neodüüm, promeetium, terbium.
Eriti oluline komponent on aga koobalt. Looduses seda puhtal kujul ei leidu, suurem osa sellest saadakse nikli tootmise kõrvalproduktina.
Akutööstus kasutab igal aastal ära 42% maailma koobaltitoodangust ja vajadus on mõistagi pidevalt kasvav tänu elektriautode laiemale levikule. Koobalt on liitium-ioonakude tootmiseks eluliselt tähtis tooraine.
Koobalt tuleb Kongost
Enam kui pool kogu maailma koobaltist toodetakse Kongos (2017. aastal 55,4%). Selles Aafrika riigis leidub ka umbes pool kogu maailma koobaltivarudest – ligemale 3,4 miljonit tonni.
Neid varusid haldavad Šveitsi ettevõte Glencore ja hulgaliselt Hiina tootjaid. Tootmine toimub nirudes oludes ja koormab kõvasti keskkonda: koobalti kaevandamiseks võetakse maha metsi ja raadatakse maad. Järele jääb saastunud pinnas ja reostunud vesi.
Koobalti ja liitiumi maailmaturuhinnad on kiiresti kasvanud tänu akutehnoloogia kasvavale populaarsusele. Nii Tesla kui ka Panasonic (ja kõik teised sarnased tootjad) on otseselt sõltuvuses koobaltist, sest alternatiive praktiliselt polegi.
Äsja teatas Alliance Ventures, et on Renault-Nissani-Mitsubishi liiduga koos arendamas ülikiiret akulaadimise tehnoloogiat ent materjalid, mida akude ehitamiseks kasutatakse, on ikka needsamad. Ka Toyota uuenduslik tahkisaku, mis peaks koos elektriautodega seeriatootmisse jõudma aastal 2022 kasutab samu muldmetalle.
Ettenägelik Hiina
Hiina on alates möödunud sajandi kaheksakümnendatest süstemaatiliselt tegelnud haruldaste muldmetallide varumisega kõikjal maailmas, olles eriti edukas Austraalias ja Aafrikas.
Hiina endine juht Deng Xiaoping teatas juba 1992. aastal, et Hiina haruldased maavarad on sama suure tähtsusega kui Lähis-Ida naftaressursid, millega tuleb nende potentsiaali ärakasutamiseks targalt toimida.
Tänapäeval toodab Hiina 90 – 95% maailma haruldaste muldmetallide oksiididest ja 97% kõigist haruldastest muldmetallidest. Ning see on üks põhjusi, miks maailma majanduse kaalukeskmed peagi ümber jagatakse.
Tänu targale toimimisele on Hiinal tulevikutehnoloogiate arendamises ja globaalses konkurentsis selge eelis, et mitte öelda monopoolne seisund. Pole siis ime, et Ameerika Ühendriikide president Hiinasse niivõrd närviliselt suhtub.
