Tšiilisse kerkib hiigelteleskoop, mille iga peegel on umbes paarikorruselise maja kõrgune
Giant Magellan Telescope, ehk lühemalt GMT on 24,5 meetrise diameetriga ning selle teleskoobialuse kõrgus on 63 meetrit. Teleskoobi seest leiab seitse 8,4 meetrise läbimõõduga ümmargust peeglit, mis paiknevad seal sees meekärje kujuliselt.
Selleks, et sellist suurt teleskoopi paigal hoida kaevatakse 2514 meetri kõrgusel asuvale ehitusplatsile seitsme meetri sügavune vundamendiauk. Teleskoop asub Atacama kõrbes - seal on piisavalt pime ning taevavaatlemiseks peaksid olema väga head tingimused.
GMT on tulevikus võimeline vaatlema nii nähtava valguse kui ka infrapunavalguse lainepikkustel toimuvat. Lisaks on teleskoobil spetsiaalne optika, mis eemaldab atmosfääri tekitatava hägususe - see võimaldab astronoomidel teleskoobiga vaadata väga kaugele.
Hiiglaslikul teleskoobil saab olema parem kujutise lahutusvõime kui kosmoses asuval Hubble'i teleskoobil, kuid vaatamata sellele on kosmosest vaatlemisel omad eelised. "Maalt saab küll tähti lähemalt vaadelda, kuid tähe ja planeedi eredussuhted on piiratud," ütles NASA teadlane Aki Roberge Gizmodole. "Kosmosest ei ole võimalik väiksema teleskoobidiameetri tõttu tähte niivõrd lähedalt vaadata, kuid samas on võimalik vaadelda palju tuhmimaid planeete," selgitas ta.
See tähendab, et Maal paiknevad suured teleskoobid on head punaste kääbuste ligiduses asuvate eksoplaneetide uurimiseks, kosmoseteleskoobid aga Päikese-laadsete tähtede juures olevate taevakehade vaatlemiseks.
Tegemist ei ole ainsa suure teleskoobiga, mille ehituseks ettevalmistused käivad. Hawaiile on plaanis rajada lausa 30 meetrise läbimõõduga teleskoop ning lisaks on Tšiilisse kavas ehitada suur teleskoop mis kannab ka vastavat nime Extremely Large Telescope, ehk ülisuur teleskoop. GMT peaks valmima 2024. aastaks.
