Põhja-Itaalias, Šveitsi piiri lähedal on väikelinn – meie mõistes vast vald – nimega Viganella, kus elab 163 inimest.

Asula jääb nii täpselt kahe mäe varju, et ei saa 83 päeval aastas pea üldse päikesevalgust. Kohalikud tervitavad aasta viimast päikeseloojangut 11. novembril ning järgmist alles 2. veebruaril, mispuhul toimub pidustus.

Üllatavalt paljud on sellise eluga nõus, kuna Viganellas on püsivalt elatud juba alates 13. sajandist.

Aga üks praegune elanik on nii leidlik, et tekitasid neile n-ö varupäikese. Kohalik arhitekt Giacomo Bonzani lasi asulast vasakule jäävale (merepinnast 500 meetri kõrgusel asuvale) mäetipule suure peegli paigaldada, mis päikesevalgust Viganella keskväljakule peegeldab.

Lahendus nägi nii-öelda ilmavalgust 17. detsembril 2006, selle kaasautor on insener Gianni Ferrari ja see maksis kokku 100 000 eurot.

Peegel on kaheksa meetri laiune, viie meetri kõrgune ja peegeldab päikesevalgust inimeste rõõmuks kuus tundi päevas. See pöördub tarkvara abil vastavalt päikese liikumisele.

Peegel on kasutusel päikeseta päevadel, muul ajal seisab see niisama. Selle lähemalt nägemiseks tuleb kasutada lenddrooni, kuna peegel asub keeruliselt ligipääsetaval nõlval ja peegelduse lähedalt vaatleja riskiks oma silmanägemisega.

Viganella leiutis inspireeris sarnast lahendust looma ka norrakaid. kelle insenerid tulid asja kohapeale uurima. 2013. aastal paigaldati sarnane peegel Rjukan'isse. See 3386 elanikuga väikelinn asub Norra lõuna-keskosas mägedest ümbritsetud orus.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid