Statsionaarne maandur hakkab koguma erinevaid pinnaseproove, et anda meile infot marsikoore, Marsi vahevöö ja tuuma kohta, misjärel on kavas uurimistulemusi Maa näitajatega võrrelda. Nii ütles NASA juhtivteadlane Jim Green stardi eel. „See on fundamentaalselt oluline, et mõista Päikesesüsteemi tekkelugu ja seda, kuidas see muutus just niisuguseks, nagu see praegu on,“ selgitas ta.

InSight startis Californiast kohaliku aja järgi täna kell 04:05 varahommikul (meie aja järgi kell 14:05). Lisaks sellele olid United Alliance`i kanderaketi Atlas V turjal ka kaks väikest, kohvrisuurust satelliiti. Neist saavad Marsi orbiidile jõudes kõige esimesed planeetidevahelised kuupsatelliidid.

InSight stardi eel.

NASA on võrrelnud InSighti arstiga, kes teeb lõpuks ära liiga kauaks venima jäänud terviseülevaatuse. Päikeseenergiaga töötav maandur näiteks „kraadib“ Marssi, kasutades selleks soojusvoosondi lühendnimega HP3 (Heat Flow and Physical Properties Package), mis end viie meetri sügavusele Marsi pinnasesse puurib (illustratsioonil all paremal).

InSight mõõdab ka Marsi pulssi, tuvastades marsivärinate, meteoriiditabamuste ja muude sündmuste põhjustatud vibratsioone. Selleks on InSight varustatud imetäpse seismomeetriga, kusjuures selle pika nimega seadme lühendnimi on eesti keeleski päris hästi kõlav SEIS (ingl k Seismic Experiment for Interior Structure). InSighti robotkäsi asetab SEISi Marsi pinnale ning asetab siis selle peale kaitsekilbi (illustratsioonil all vasakul), mille all seismomeeter tuulest ja temperatuurimuutustest puutumata jääb ja rahus vabinaid mõõta saab.

Need kaks – HP3 ja SEIS - ongi maanduri põhilised instrumendid. SEISi ehitas Prantsusmaa kosmoseagentuur ja HP3 Saksamaa oma, nemad on InSighti juures NASA partneriteks.

InSight Marsil kunstniku kujutluses.
Üks oluline katse hõlmab endas ka InSighti sideseadmeid. Nimelt jälgitakse maanduri asukohta Marsil pidevalt väga täpselt, kuni 30-sentimeetrise täpsusega. Nii loodetakse tuvastada Marsi pöörlemises esinevaid anomaaliaid või värinaid, mis peaksid andma aimu planeedi tuuma suuruse kohta.

Esialgu pidi InSight startima juba aastal 2016, ent testimisel selgus, et SEISil on püsiv vaakumileke ning start lükati edasi 2018. aastasse. Maa ja Marss asuvad Päikesesüsteemis planeetidevaheliste missioonide vaatenurgast soodsatel positsioonidel iga 26 kuu tagant.