Kruvid-seibid pudenevad: NASA uut kosmoseteleskoopi kollitavad uued hädad

NASA James Webbi kosmoseteleskoobi projekti on praegu hindamas sõltumatu uurimisrühm. Paralleelselt on seadme ümber keerlemas uued mured - teleskoobiprogrammi juht Greg Robinson ütles eile, et mõned „kruvid ja seibid“ pudenesid hiljutise testi käigus aparaadi küljest ära.

Teleskoobi kosmoseaparaadi osa ilma optika ja instrumentideta toimetati NASAle allhankena seadet ehitava Northrop Grummani laboris Lõuna-Californias läinud nädalavahetusel ühest ruumist teise. Esimeses ruumis viidi läbi akustilisi katseid, teises vibratsioonitesti. Töötajad leidsid pärast transportimist maast mõned küljest kukkunud detailid.

„Usume, et see riistvara – ja me räägime kruvidest ja seibidest – on pärit teleskoobi päikesevarju küljest,“ ütles Robinson. „Me katsume praegu hinnata juhtunu tegelikku tähendust ja välja selgitada oma taastamisplaani.“

Probleem kui selline on tema sõnul tekkinud viimase paari päeva jooksul ja tegu pole küll väga kohutava, ent samas ka kuidagi mitte hea uudisega. „Sellepärast me neid teste teemegi,“ rõhutas Robinson. „Me teeme neid praegu, me leiame vead praegu, me parandame need ja saadame kosmosesse hea aparaadi.“

James Webbi kosmoseteleskoobi starti on korduvalt edasi lükatud, viimati tänavu märtsi lõpus, kui leiti, et teleskoobi päikesevarjus on praod ja põtkuritorud lekivad. Sõltumatu analüüsigrupp, mille NASA teleskoopi hindama saatis, on praegu missiooni analüüsimise ja seadme stardivalmiduse hindamise keskpaigas. Hinnang peaks valmima mai lõpus ja NASA peaks hakkama Kongressile teleskoobi käekäigu kohta selgitusi jagama juunis. Raporti tulemusena peaks ka stardikuupäev täpsemini paika saama, hetkeseisuga on see sätitud ülejärgmise aasta maisse.

Teleskoopi hakati välja töötama juba aastal 1996 ja nime on see saanud NASA teise peadirektori James E. Webbi järgi. Sestsaati on selle valmimistähtaega korduvalt pikendatud ja kulud on tõusnud mitu korda. Aastal 2011 oleks USA Kongress projekti pärast ülevaatamist peaaegu tühistanud, kusjuures selleks ajaks oli kulutatud 3 miljardit dollarit ja valmistamisel või testfaasis oli 75% osadest, ent töödega otsustati siiski edasi minna.

Webb on Hubble´i teleskoobist suurem, tundlikum ja samas kergem (6200 kg). Selle peamine peegel on diameetriga 6,5 meetrit, mis on viis korda suurem kui Hubble`i oma. Peegli 18 kuusnurkset osa on berülliumist ja kaetud kullaga. Et teleskoop on väga suur, viiakse see kosmosesse kokkupakituna ning oma lõppkuju võtab see alles siis, kui on juba õiges asukohas.