2,2 miljardi kasutajaga sotsiaalvõrgustikku Facebook käigus hoidva firma kaasasutaja ja tegevjuhi kohtumine senaatoritega kestis ümmarguselt viis tundi.

Zuckerberg alustas vabandamisega selle eest, et ta pole seni piisavalt tegelenud Facebooki suure ühiskondliku mõju teadvustamisega.

Ta selgitas muu hulgas viise, kuidas Facebook kasutajate andmeid kogub, kas FB omab monopoolset jõudu (tema arvab, et mitte) ja vaateid, kas ja kuidas tulevikus internetifirmasid reguleerida (reguleerida võiks, aga mitte liiga palju).

Ta tunnistas ka Facebookiga seostuvaid üldtuntud murekohti – võltsuudiste ja vihakõne kiire levik, valimiste mõjutamise ja muu propaganda võimalused, andmete privaatsuse säilitamine – ja leidis, et ettevõte peab aktiivsema rolli võtma, et probleeme ennetada ja nende mõju vähendada.

Zuckerbergi tahtis küsitleda hulk senaatoreid, kokku 44, nii et igaühele eraldati selleks ainult viis minutit, mis ei lasknud väga süvitsi minna.

Sellest pole ka hullu, sest mõnigi paistis silma asjatundmatusega moodsa digielu ja tehnoloogia vallas ning esitas küsimusi stiilis, et kuidas Facebook raha teenib (veebireklaamide ja andmete kogumise teel).

Zuckerberg tunnistas, et FB ja Venemaa vahel toimub võidurelvastumine ja venelased muutuvad infosõja läbiviimisel aina tõhusamaks. Facebook püüab omalt poolt mh õppida aina tõhusamalt võltskontosid tuvastama.

Zuckerberg kinnitas, et Facebook töötab koos Robert Muelleriga, et uurida Venemaa võimalikku sekkumist 2016. aastal USA presidendi valimistesse. Ta ütles, et ei saa siin hetkel midagi täpsustada, sest töö on salajane.

Kokkuvõttes oli senaatoritega kohtumisel kindlasti Facebookile hea mõju, sest firma aktsia hind tõusis sama päeva lõpuks 4,5% võrra.

Cambridge Analytica skandaali tagatuules kukkusid aktsiad seevastu 18% võrra, mis vähendas firma turuväärtust 80 miljardi dollari võrra.