Viis põhjust Kuu peale kippuda: uusi lende plaanivad agaralt mitmed riigid, aga ka Euroopa Liit
Ajendeid, mis kannustavad riike Kuule püüdlema, on aga vahepeal juurde tekkinud. Nii mehitatud kui ka mehitamata lende kavandavad Hiina India, Jaapan, Euroopa Liit ja Venemaa. Samuti on pilgud Kuule suunanud nii Lõuna- kui ka Põhja-Korea.
Isegi USA kosmoseagentuur NASA kuulutas välja missiooni Deep Space Gateway värskenduse, mis hõlmab jaama Kuul (kust saaks edasi lennata Marsile ja kaugemalegi). Ka Elon Musk on rõhutanud vajadust Kuu-baasi rajamise järele.
Eraettevõtteid on osalema ahvatlenud Google’i mitme miljoni dollari suurune väljakutse XPRIZE, mille raames töötatakse välja odavaid meetodeid kosmose uurimiseks robotite abil.
Kosmosevõidujooks Kuule paistab igatahes olevat taaskäivitunud. Järgnevalt loetleme viis põhjust, miks.
1. põhjus: innovatsioon
Üks põhjuseid, miks kosmos pakub huvi ja ahvatleb investoreid, on asjaolu, et maailma uurimise ja piiride nihutamise kihk on inimkonnal n-ö veres.
Samuti kujutab see endast ühendavat jõudu, pakkudes tulevikunägemust, mis kannustab tehnika arengut ja innovatsiooni.
Neid ajendeid peetakse eriti olulisteks esilekerkivates majandustes nagu India, Hiina ja Venemaa, mis tähendab, et kosmoses juba mingil määral kanda kinnitanud „vanad olijad“ nagu Euroopa ja USA peavad pildil püsimise nimel rohkem pingutama.
2. põhjus: eelised
Kuu uurimine edendab nii rahvusvahelist koostööd kui ka konkurentsi. Riigid, millel oma kosmoseprogrammi pole, saavad ometi arendada instrumente paigutamiseks teiste riikide konstrueeritavate ja lennutatavate kosmoseaparaatide pardale.
Näiteks toimetas India kosmosesond Chandrayaan-1 Kuule seadmeid Rootsist, Saksamaalt, Ühendkuningriigist ja USA-st. Taolised projektid aitavad ühendada majanduslikke jõude ja on tõsiseltvõetavaks tagatiseks riikidevahelise rahu säilimisele.
Majanduslikule ja geopoliitilisele konkurentsile annab hoogu seik, et Kuud peetakse n-ö eikellegimaaks (ingl unclaimed territory), mis ei kuulu ühelegi riigile ega riikide liidule.
Ühelgi riigil pole õigust Kuud enda territooriumiks kuulutada — vähemalt keelab seda 1967. aastal vastu võetud ÜRO lepe, millele on alla kirjutanud rohkem kui sada riiki.
Sellest hoolimata leidub hulgaliselt põhjuseid Kuu pinda endale ihaldada, näiteks Maal haruldase heeliumi isotoobi heelium-3 rikkalikud varud. Seda võiks kasutada kütusena potentsiaalselt piiramatu ja reostusvaba energia tootmiseks termotuumasünteesi abil. Eriti suurt huvi antud ressursi vastu on üles näidanud Hiina.
3. põhjus: lihtne sihtmärk
Kasvavad kosmoseagentuurid vajavad edukaid missioone ning Kuu on sihtmärgina üsna ahvatlev. Raadiosignaalid liiguvad Maa ja meile suhteliselt lähedal asuva Kuu vahel vaid ühe-kahe sekundi pikkuse viivitusega, samas kui ka kõige napim kahesuunaline suhtlus Maa ja Marsi vahel võib võtta ligi tund aega.
Kuul valitsev nõrk gravitatsioon ja atmosfääri puudumine hõlbustavad orbitaalsondide ja Kuu-maandurite tegevust.
Nõukogude Liidu Kuu-sondide programm Luna tõendas, et Kuult pinnaseproovide toomine robotite abiga on tehniliselt teostatav. Hiina kavatseb robotid just selle eesmärgiga Kuule lennutada järgmise aasta või paari jooksul.
Kui missioon osutub edukaks, saavad selle raames Maale toimetatud proovid esimeseks Kuult tagasi toodud materjaliks pärast 1976. aastal sondi Luna 24 võetud kuupinna-proove.
4. põhjus: avastused
Hoolimata aastakümneid väldanud vaatlustest tehakse iga Kuu-lennu käigus uusi avastusi. Jaapani Kuu-orbitaalsond SELENE ja India sond Chandrayaan-1 avastasid Kuul mineraalide jaotumise uusi mustreid ning kaardistasid seal potentsiaalselt ressursiküllaseid piirkondi.
Kui veejääd leidub Kuul piisavalt palju, võiks seda kasutada ressursina kütuse tootmiseks või inimeste elutegevuse alalhoidmiseks. Arvestades, kui röögatult kulukas on vee toimetamine Maalt Kuule, oleks sellest palju abi tulevikus kavandatavate kosmoselendude jaoks.
Ehkki nende ressursside ammutamiseks keskkonnas, mille temperatuur küündib 250 kraadini alla külmumispunkti, on vaja pööraseid edusamme tehnikavaldkonnas, ajendavad taolised väljakutsed uute tehnoloogiate arendamist.
5. põhjus: me saame rohkem teada Maa kohta
Kuu uurimine on paljastanud täiesti uusi juhtlõngu Päikesesüsteemi enese päritolu väljaselgitamiseks. Tänu Apollo-lendudega Maale toodud Kuu-kivimitele teame nüüd, et planeetide massiivsed kokkupõrked olid kunagi sagedased ning et Maa ühe sellise kokkupõrke käigus umbes Marsi mõõtu teise taevakehaga moodustus tõenäoliselt Kuu, mis omakorda tähendab, et planeetide kujunemine võib toimuda suhteliselt kiiresti
Kosmose uurimine ei tähenda teadmiste kogumist ainult maaväliste nähtuste kohta. Kuu muutumine reisi-sihtmärgiks võib juurde tuua uusi töökohti, tehnilisi uuendusi ja avastusi, millel on potentsiaali teha meie kõigi elu paremaks.
