Nii mõneski pargis kasvab puid, mis on tiirelnud ümber Kuu
Tõenäoliselt kõige paremini mäletatakse sellest kosmoselennust Alan Shepardi golfimängu — Shepard oli nimelt Apollo pardale peitnud pinnaseproovide kogumise riistast ümber ehitatud kokkupandava golfikepi, millega lõi Kuu pinnal kaht golfipalli.
Apollo 14 pärand on siiski mahukam kui too maaväline spordiharjutus. Muu hulgas hõlmab see sadu „Kuu-puid“, mis istutati hiljem Maale.
Sel ajal kui astronaudid Alan Shepard ja Edgar Mitchell 33 tunni vältel Kuul jalutasid ja teaduskatseid tegid, püsis kapslipiloot Stuart Roosa komandokapsli Kitty Hawk pardal Kuu orbiidil.
Roosal oli kaasas kott rohkem kui 400 seemnega viielt puuliigilt — ebatsuugalt, tõrvikumännilt, sekvoialt, lääneplaatanilt ja ambrapuult.
Enne astronaudikutse omandamist töötas Roosa USA metsamajandusameti juures langevarjur-tuletõrjujana. Ameti toonane juhataja Ed Cliff võttis 1971. aastal Roosaga ühendust, et uurida, kas ta saaks eksperimendi korras puuseemned kosmosesse toimetada.
Eksperiment sai NASA heakskiidu ning nii tegidki sajad puuseemned orbitaalkomandokapsli pardal 34 tiiru ümber Kuu.
Paraku purunesid seemnemahutid pärast Maale naasmist läbi viidud desinfitseerimisprotseduuride käigus; seemned segunesid omavahel ja arvati, et need pole enam elujõulised.
Ometi õnnestus kahe metsamajandusjaama töötajatel peaaegu kõik seemned edukalt idandada. Taimepistikud jagati laiali osariiklike metsandusametite vahel; mõned kingiti ka välisriikidele ja tähtsatele külalistele.
USA territooriumil leidub praegugi teadaolevalt mitukümmend neist seemnetest kasvanud „Kuu-puud“. NASA-l on küll olemas nimekiri teadaolevatest kohtadest, kuhu puud istutatud on, kuid paljude jäljed on nüüdseks hajunud.
„Peidetud“ puude otsingud jätkuvad NASA astronoomi Dave Williamsi eestvedamisel, kes ärgitab kõiki, kes Kuu orbiidil käinud seemneist kasvanud puude kohta midagi teavad, temaga ühendust võtma e-posti aadressil dave.williams@nasa.gov.
