Humanitaarteadlastel tuleb endale veel selgitada, mis asi on teadusuuring
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas tehakse teadust pea kõigis Eesti ülikoolides ning lisaks veel ka mitmes teadusasutuses. Seega on valdkonna sees palju dubleerimist ja välishindajate pilgu läbi on pilt teaduslikus mõttes üsna kirju.
Teaduse tase on erinevates ülikoolides ja teadusasutustes väga erinev ning hindajatel – mõnel puhul ka ülikoolidel endil – oli keeruline mõista, milles uurimistöö teaduslikkus täpsemalt seisneb. Teadlaste teadustöö maht ja kvaliteet erineb ühe asutuse sees tublisti. Lahendus sellele olukorrale võiks olla koostöö ja tõhusam strateegiline juhtimine.
Tartu ülikooli (TÜ) humanitaarteaduste ja kunstide valdkond sai hindeks hea ning oli kõigist hinnatud ülikoolidest ning teadusasutustest valdkonna eeskujulikeim. Hindajad märkisid, et TÜ humanitaarteadlased suudavad rahvusvaheliselt publitseerida, ehkki vaid üksikud artiklid jõuavad rahvusvaheliselt tipptasemel ajakirjadesse.
Hindamisraportist tõuseb esile selge arusaam, kuhu soovitakse liikuda ja Eesti kultuuri ning ühiskonda panustavatena märgitakse ära ajaloolased, arheoloogid ja Eetikakeskuse teadurid.
Tallinna ülikooli (TLÜ) humanitaarteadused ja kunstid said hindeks rahuldava, ehkki pisut jagus ka kriitikat.
TLÜ humanitaarteadlased suudavad küll oma teadusartikleid rahvusvaheliselt avaldada, kuid publikatsioonide mahud ja kvaliteet erinevad teadlaste vahel suuresti. Esile tõstetakse viimaste aastate arenguid, kus on ette näidata doktoritööde kaitsmiste, teadusprojektide ja tipptasemel teaduspublikatsioonide arvu kasv.
Esitleti Eesti teaduse oluliseima hindamisraporti tulemusi
Samas toovad hindajad välja, et TLÜ puhul napib selles valdkonnas strateegilist juhtimist ja edasiminekut takistab ka organisatsiooni keerukas ülesehitus.
Kunstiakadeemia (EKA) puhul märgitakse, et teadustöö on olemas ning seda on ka rahvusvaheliselt avaldatud, kuid märgata on, et teadlased avaldavad erinevas mahus ja kvaliteedis. Hindajad soovitavad teadustööd fokusseerida ja tugevdada, et välja saaks töötada korralikud doktoriõppe programmid.
Nimelt sattusid hindajad raskustesse EKA teadustööde kvaliteedi hindamisel, kuna ühe või teise raamatu või monograafia puhul oli keeruline öelda, millised olid selle uuringu akadeemilised lähtekohad.
"Akadeemial näib puuduvat arusaam teadusuuringute planeerimisest, kuigi teadustöö alane komisjon koguneb igal semestril ja kinnitab formaalselt rahataotlusi. Akadeemial oleks kasulik vaadata üle ja täpsustada kunstilise uuringu definitsioon, et tagada jätkuvus tulevikuks, seda eriti doktoriõppe arendamisel."
Nagu mitmete teistegi ülikoolide puhul, toodi siingi välja, et alarahastatuse tõttu jääb paljudel doktorantidel stuudium pooleli. Juhtimise osas toodi aga välja, et puudub strateegiline juhtimine ja EKA teadlasi oleks vaja harida juhtimise alal.
Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) puhul toovad välishindajad välja, et teadustöö küll on, kuid selle tase jääb madalaks vähese rahastuse ning koostöö puudumise tõttu. Hindamisraportis seisab kriitiline kommentaar, mis annab aimu kogu raporti toonist: "Akadeemial näib puuduvat arusaam teadusuuringute planeerimisest, kuigi teadustöö alane komisjon koguneb igal semestril ja kinnitab formaalselt rahataotlusi. Akadeemial oleks kasulik vaadata üle ja täpsustada kunstilise uuringu definitsioon, et tagada jätkuvus tulevikuks, seda eriti doktoriõppe arendamisel."
Loodusteadustes on laborid tipptasemel, kuid terendab teadlaste põud
Veelgi kriitilisema hinnangu saab aga Eesti Rahva Muuseum (ERM), mida teadusasutusena samuti hinnati. ERM on küll tugev kaasaegse muuseumina tegutsedes, kuid jätkusuutlikuks teadus- ja arendustegevuseks napib uuringute juhtimise oskust.
Probleem selle taga on töötajate vähesus. Teadustöötajad peavad korraga tegema nii uuringuid kui ka tegelema näiteks kogude säilitamise ja digiteerimisega.
Lisarahastuse saamiseks peaks muuseum seadma selged uurimiseesmärgid ja fokusseerima oma teadustegevust.
ERM-i puhul on muidugi hinnangut keeruline anda, kuivõrd muuseumina tegutsedes on ERM-il keeruline leida tasakaalu teadustöö ja näituste vahel. Lisaks on keeruline hinnata näituste teaduslikkust, veel keerulisem seda aga rahvusvaheliselt publitseerida, kuid just viimaste – eesti ja välismaiste teadusartiklite – põhjal langetasid hindajad oma otsuse.
Iseseisvatest teadusasutustest tõusevad tugevana esile Eesti teaduste akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskus ning Eesti keele instituut (EKI).
EKI tugevusena toovad välishindajad välja fakti, et EKI erinevatele rakendustele tehakse 7,8 miljonit päringut kuus, mis näitab, kuidas keeleteadus jõuab otseselt ühiskonna huvides rakendusse.
Märgitakse, et EKI teadlased avaldavad oma teadustöö tulemusi nii inglise kui eesti keeles. Samas tuuakse välja, et mitte kõik EKI teadlased ei avalda samas mahus või võrdväärse kvaliteediga teadusartikleid.
Aasta eest tõstatus avalikkuses poleemika EKI Tartu ülikooliga liitmise üle. See mure ei jäänud ka hindajatel märkamata ja nad soovitavad EKI-l olla proaktiivsem ning teha rohkem koostööd teiste humanitaar- ja keeleteaduse uurimisasutustega, näiteks Eesti kirjandusmuuseumiga.
Kirjandusmuuseumile (KIRMUS) on hindajad andnud hinded hea või väga hea. Hindajatele avaldas muljet muuseumi koostöö ülikoolide ja teiste teadusasutustega ning seda suunda soovitatakse tugevalt arendada ja suunata oma tegevusi üha rohkem ka avalikkusele.
Humanitaarteadused on esindatud ka Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ), mille puhul tõstetakse esile foneetika ja kõnetehnoloogiate labori tööd, kus tegeletakse näiteks kõnetuvastustehnoloogiate väljatöötamisega. See valdkond panustab tublisti ka teistesse TTÜ teadusvaldkondadesse.
Paraku tõdevad hindajad, et humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna uuringud on TTÜ-s väga väikesemahulised ega kuulu ülikooli prioriteetide hulka ning tõenäoliselt ellu ei jää.
Teadustööga jätkamiseks on vaja võtta doktorante. Selleks, et üldse oleks võimalik seda valdkonda TTÜ-s säilitada, peaks TTÜ sees ja koos EKA-ga tegema koostööd arhitektuuri ning urbanistika, digitaalhumantiaaria ja filosoofia harud.
