GRAAFIK | Eesti teadlasi saadab edu maailma suurimas teadusprogrammis Horisont 2020
Eesti teadlaste osalus Euroopa Liidu programmis Horisont 2020 üha suureneb, alates 2014. aastast on Eesti teadusprojektid saanud kokku üle 72,6 miljoni euro.
Kõrghariduse ja teaduse asekantsleri Indrek Reimandi sõnul on Eesti teadlaste edu programmis Horisont 2020 kinnituseks Eesti teaduse kõrgele tasemele, aga samas ka suurele näljale. „Ülikoolide ja teadusasutuste saavutuste kõrval teeb suurt rõõmu ettevõtete aktiivsus ja edukus,“ märkis Reimand. „Peatselt algava Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu nõukogus seisame hea selle eest, et Horisondi maht järgmisel perioodil kasvaks ning selles osalemine muutuks lihtsamaks. Kuid ka ise peame oma teadust rohkem rahastama.“
Euroopa Komisjon on avaldanud uued andmed riikide osalusest programmis Horisont 2020 ning Eesti on 28 liikmesriigi võrdluses heal positsioonil.
Eesti teadlased on saanud 1,2 korda enam teadusraha elaniku kohta kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis asetab Eesti liikmesriikide pingereas 12. kohale. Kui vaadata Horisondist saadavat tulu SKP kohta, siis ületab Eesti Euroopa Liidu riikide keskmise rohkem kui kahekordselt ja tõuseb pingereas kolmandale kohale. Horisondi programmidesse täistööajaga kaasatud teadlaste arvu poolest on Eesti üheksandal kohal, ületades Euroopa Liidu keskmist 1,3 korda.
Eesti ülikoolidest ja teadusasutustest on programmis Horisont 2020 kõige edukamad Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool. Ligikaudu kolmandiku Euroopa Liidu toetuste mahust on andnud ettevõtete osalemine. Oma teadus- ja arendusprojektide läbiviimiseks on saanud toetust eelkõige väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted. Head näited on superakude tehnoloogiat arendav Skeleton Technologies, keeleõppetarkvara arendav Lingvist Technologies ning IT süsteeme ja küberturvalisuse lahendusi arendav Cybernetica AS. Kõige suurem on praegu Tartu linnavalitsuse targa maja projekt Smartencity, mille maht on 8,2 miljonit eurot ning mille käigus rakendatakse terve linnaosa piires nutikaid energiasäästlikke lahendusi.
Euroopa Komisjon on saanud valmis Horisont 2020 vahehindamise raporti, mida liikmesriigid hakkavad arutama Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal. See tähendab, et Eesti hakkab juhtima arutelusid, kui palju ja kuidas rahastatakse teadust Euroopa Liidus pärast 2020. aastat.
Eesti keskendub eesistujana küsimusele, kuidas suurendada teaduse ühiskondlikku mõju, et aidata seeläbi kaasa teaduse rahastamise kasvule Euroopa Liidus. Samuti on eesmärgiks muuta Horisondi programm lihtsamaks ja läbipaistvamaks, et selles saaksid senisest rohkem osaleda ka väiksemad tegijad ja uued tulijad.
