Yellowstone’i supervulkaani kuju muutub tõepoolest — aga mida see tähendab?
Kõige tähtsam kõigepealt: pole täheldatud ühtegi märki, mis annaks mõista, et Yellowstone’i supervulkaani ootab lähemal ajal ees katastroofiline purse. Kui selline purse toimuks, kaasneks sellega tõenäoliselt väga vähe laavavoolusid ja selle läbi ei hukkuks ilmselt ühtegi inimest. Igal juhul on tänavu toimuva suurema supervulkaanipurske tõenäosus vaid üks 730 000st.
Küll aga levib viimasel ajal internetis kuulsa rahvuspargi territooriumi uus maapinna-deformatsioonide kaart, mis arusaadavalt põhjustab teatud ärevust.
Ameerika Ühendriikide geoloogiauuringute ameti USGS (United States Geological Survey) koostatud kaart näitab, et maastik vulkaani kaldeera ümbruses on viimasel paaril aastal tõepoolest nihkunud. Pinnas Yellowstone’i Norrise geisri basseinis on kaardistatud ajavahemikus kerkinud seitse sentimeetrit, kaldeera enda keskmes on maapind samal ajal aga hoopis kolm sentimeetrit langenud.
Mis seal kaitseala põues siis õieti toimub? Esiteks on oluline silmas pidada, et sarnaselt paljudele aktiivsetele vulkaanilistele süsteemidele mitmel pool maailmas liigub maapind Yellowstone’i kaldeera ümber mingil määral kogu aeg. Hiljutised deformatsioonid, mis arvutati välja peamiselt radarvaatluste põhjal, on võrreldavad Yellowstone’i maapinna aktiivsusega vaid paarikümne aasta eest.
Näiteks aastatel 1993–2003 tõusis maapind kaldeeras 12 sentimeetrit, Yellowstone’i järve põhi aga vajus paiguti neli sentimeetrit sügavamaks. Samasuguseid tõusu- ja langemismustreid on täheldatud 1970. ja 1980. aastatel — ajal, mil teadaolevalt pole registreeritud mitte ühtegi Yellowstone’i purset.
Mis neid maapinnalohke ja -muhke siis tekitab? Tegureid võib olla mitu, kuid ükski neist ei anna hetkel põhjust muretsemiseks.
Yellowstone’i kaldeera on nn uinunud (ingl dormant) vulkaan, mille all tegutseb väga aktiivne vulkaaniline süsteem. Lisaks jadale aeglaselt täituvatele magmakambritele iseloomustavad sealset maastikku maalõhed, mis vahetevahel libisevad ja nihkuvad.
Yellowstone’i territooriumi maapõues muliseb ka hulgaliselt nn hüdrotermilisi vedelikke — väga kuumi, palju vett sisaldavaid allmaa-voolusid, mida sunnib liikuma magma kuumus. Ajuti jõuab osa neist geisrite ja kuumaveeallikatena ka maapinnale.
Kohalikus topoloogias kutsuvad muutuseid esile tõenäoliselt kõik kolm loetletud tegurit.
Kirjutab iflscience.com
