Yellowstone'i supervulkaan võib olla hoopis jõudu kaotamas

Paanikat ja hirmu on selle iidse vulkaani ümber palju kuulda, alates sellest kui nn supervulkaani teooria hakkas ennustama maailmalõpuliste mõõtmetega katastroofi Yellowstone'is, kas kohe või siis tuhandete aastate pärast. Nüüd väidavad ühed teadlased, et see vulkaan võib olla kerkimise asemel hoopis maha rahunemas.

Paikneb selle vulkaani magmakamber siiani kümnekilomeetrise maakoore all ja seismoloogid jälgivad hoolega sügavuses toimuvat. On ju Yellowstone'i vulkaan omamoodi meediastaari staatuses, mis mõistagi ei mõju halvasti ka sealse rahvuspargi turismituludele.

Magmakamber, mis asub selle piirkonna all, ligemale 50 kilomeetrise läbimõõduga, on suurimaid maailmas, mõni aasta tagasi täheldati ka, et selle magmakambri lagi justkui kerkiks mõne sentimeetri võrra aastas, nüüd jälle on täheldatud, et ta vajub, jälle mõne sentimeetri võrra aastas. Selliseid võnkeid on seal läbi aegade mõõdetud, ka maapind väriseb kergelt, kuid pidevalt.

Aga analüüsides vett, mis Mammoth Hot Springsi kuumaveeallikate kaudu maapinnale purskab, eriti selle happelisust ja maapinnale jõudva radooni kontsentratsiooni, väidab Wyomingi ülikooli teadlane Ken Sims nüüd, et Yellowstone'i vulkaan võib olla rahunemas, kui mitte lausa välja suremas.

Kui maapind mõnes kohas ongi kerkimise märke näidanud, siis põhjuseks on rohkem paekivikihtidevaheliste veekihtidega toimuv, samas kui vett altpoolt soojendav magmakamber on pigem vajumas.

Varem on levitatud ka teooriaid, mille kohaselt see vulkaan purskavat iga 600 000 - 700 000 aasta tagant, kuigi kindlat mudelit on ka siin võimatu jälgida. Viimatine suurem vulkaanipurse oli seal tõesti 600 000 aastat tagasi, eelmine enne seda arvatavalt 1,3 ja veel enne seda 2,1 miljonit aastat tagasi, kuigi üks neist üleilmse tähtsusega väljasuremissündmust esile ei kutsunudki.

Aga mitte miski maa all toimuv ei kinnita, et magma praegu maapinnale trügimas oleks, pigem vastupidi.