Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: keskaegse Pärnu ordulinnuse ja linnamüüri lugu

Linna esimeseks militaarehitiseks oli Liivi ordule kuulunud Uus-Pärnu ordulinnus tänase linnaraamatukogu kandis. Jõe vasakule kaldale rajatud Uus-Pärnu linnust on esmakordselt mainitud 1265. aastal, selle vanimast ehitusjärgust pole aga peaaegu midagi teada.

Linnuse ümber kujunes asula, mida hakati nimetama Uus-Pärnuks. Ordulinnus koosnes konvendihoonest ja kahest eeslinnusest. Väidetavalt rajati konvendihoone ja esimene eeslinnus 1311. aastal ordumeister Gerhard von Jorki valitsusajal. Eeslinnuse vanimateks osadeks peetakse selle väravaehitisi. Hiljem ehitati ümber Uus-Pärnu ala ka kivist linnamüür ja teine eelkindlus, et kindlustada nii linna kui ka linnust. Arvatavasti ehitati siis eeslinnuse nurkadesse ka väikesed flankeerivad ümartornid. Need ehitati küll hiljem ümber. Ainult linnuse edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata. Linnus ja linn ümbritseti veega täidetud vallikraaviga.

Linnuse pea- ehk konvendihoone oli korrapärase põhiplaaniga, moodustades ümber siseõue nelinurga, ristikäik oli kolmes tiivas. Kogu linnuse territoorium oli kokku umbes 23 000 ruutmeetrit. Linnuse maapoolsele küljele kasvas linn, merepoolne ala jäi aga strateegilistel eesmärkidel hoonestamata. Lage väli heinamaadega ulatus tänase Esplanaadi tänavani.

Linnus sai kahjustada Liivi sõjas ning järgnenud Poola-Rootsi sõjas. 1625. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Pärnu krahvkonna koos linnaga oma väejuhile Franz Bernhard Thurnile, kes valis selle oma elukohaks ja lasi vana lossi suurejooneliselt ümber ehitada. Kui suguvõsa hääbus, läks loss Rootsi riigile.

Aastatel 1699–1710 tegutses konvendihoones Pärnu ülikool. Pärast Põhjasõda jäi hoone tühjaks. 1827. aastal võeti vastu otsus hoone lammutada. Siiski säilitati müürid umbes 3,5 meetri kõrguselt ja ala kasutati laoplatsina. Lõplikult lammutati säilinud linnusemüürid pärast Teist maailmasõda. Nüüd on osa linnusemüüre markeeritud hiljuti avatud raamatukogu juures tänavasillutises.

Valdavalt 14. sajandil rajatud linnamüüris olid teadaolevalt järgmised väravad ja tornid: ringmüüri kirdenurgas asus ümartorn (Viljandi torn, Valge torn, Püssirohu torn). 1533. aasta suures tulekahjus plahvatas seal hoitud püssirohi. Torn taastati veelgi võimsamana ja see sai nimeks Uus torn. Kagunurgas seisis Punane torn, mis on praegugi alles. Pühavaimu tänava otsas asus samanimeline linnamüüritorn.

Väravatest on teada linna jõepoolsel küljel Jõe värav, Väike värav ja Gilditoa värav, idaküljel Viljandi (ka Karja) värav ning lõunaküljel Riia ja Ranna värav.

Vaade Pärnu linnaraamatukogu uuele hoonele. Sellel kohal asuski keskaegne ordulinnus.

Keskaegsetest linnakindlustustest on säilinud vaid 15. sajandil rajatud Punane torn (Hommiku 11). Nime sai ta raudkividest torni seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi. 1624. aastal oli torn neljakorruseline, kuue meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis on 1780. aastal linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus. Hommiku tänavas asuv torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973–1980.

Järgmisel korral räägime Pirita rannahoonete ajaloost.