Teadlased usuvad, et leidsid esimese eksokuu (peagi selgub täpsemalt)
Küll aga ei teatud veel ühtegi eksokuud – eksoplaneedi ümber tiirlevat looduslikku kaaslast. USA Columbia ülikooli juures töötavad Alex Teachey ja David Kipping usuvad, et leidsid esimese eksokuu, kui analüüsisid planeete otsiva Kepleri kosmoseteleskoobi saadetud andmestikku.
Pole põhjust eeldada, et eksokuid polegi olemas. Päikesesüsteemis on kuid pea igal planeedil ja gaasihiiglastel võib neid leiduda suisa tosinate kaupa. Paljud senileitud eksoplaneedid ongi just nimelt gaasihiiglased.
Teachey ja Kippingi väidetavalt leitud eksokuu tiirleb eksoplaneedi Kepler 1625b ümber, mis liigub meist 4000 valgusaasta kaugusel asuva tähe ümber.
Eksokuu kannab nime Kepler 1625b i. Selle olemasolu muutub loodetavasti kindlamaks pärast 29. oktoobrit, kui eksoplaneet oma tähe eest taas möödub – astronoomid valmistuvad seda Kepleri kosmoseteleskoobi abil hoolega jälgima.
Teadlastele meeldiks eksokuid leida eelkõige võimaluse tõttu sealt maavälist elu avastada – teadaolevatel eksoplaneetidel pole see veel õnnestunud (gaasihiiglased nagu need enamasti on).
Kepleri kosmoseteleskoop pole seni suutnud eksokuid leida ega suudaks ilmselt üldse 1625 i-st pisemaid eksokuid leida. Jääb lootus, et plaani järgi 2018. aasta oktoobris ilmaruumis tööd alustav Webbi kosmoseteleskoop osutub siin võimekamaks.
Kepler 1625b on meie Jupiteri suurune. Kui selle ümber tiirleb tõesti eksokuu 1625b i, siis peaks see olema meie Neptuuni suurune. Sellest ka hellitusnimi "Neptmoon" (ee Neptkuu), mille see on juba pälvinud.
