Süsimust kosmosemuru? Itaalia teadlased pakkusid välja viisi, kuidas TRAPPIST-1 planeetidelt taimkatet otsida
Meist 40 valgusaasta kaugusel asuva seitsme planeediga tähesüsteemi TRAPPIST-1 avastamisest teatati tänavu veebruaris. Ehkki keegi ei tea täpselt, millised seitse kaljust planeeti täpselt välja näevad, püüab Calabria ülikooli uurimismeeskond nüüd välja selgitada, kas mõnel neist võiks taimestikku olla.
Tommaso Alberti juhitav uurimismeeskond püüdis esmalt kindlaks teha, millisel planeedil seitsmest võiks teoreetiliselt kõige rohkem vett olla. Esialgsete hinnangute järgi olid seitsmest planeedist kolm elusoosivas tsoonis ehk siis süsteemi keskel asuvast tähest parajal kaugusel, mis lubaks seal vedelal veel eksisteerida.
Uues itaallaste uuringus hinnati planeete uue, lihtsa mudeli järgi ja selle tulemusena leiti, et sobivaim neist Maa-laadsete tingimuste jaoks on TRAPPIST-1d ehk siis tähest endast lugema hakates kolmas planeet. Varem arvati, et kõige potentsiaalsemad kandidaadid on e, f ja g (kaugeim, seitsmes planeet ehk TRAPPIST-1h on praktiliselt alati välistatud olnud).
Ehkki me ei ole veel võimelised nendele kaugetele planeetidele endale pilku heitma, on võimalik vaadelda seda, kuidas TRAPPIST-1 valgus nende atmosfääri läbib. Tulevikus võib olla võimalik ka näha, mil viisil valgus planeetide pinnalt tagasi peegeldub ja selle tulemusena võib olla omakorda võimalik välja selgitada, kas need planeedid on eluks sobivad.
Uusimas uuringus ütlevad teadlased, et planeetidelt lähtuva kiirguse hulk võib sõltuda sellest, kas planeetidel on taimestik ja ka sellest, missuguse koostisega on nende atmosfäär. Kui iga planeedi atmosfääri tekitatav kasvuhooneefekt on välja arvutatud, võib tuleviku teleskoopidega kinnitada kontinentide ja taimestiku olemasolu või selle puudumist nii TRAPPIST-1 süsteemi planeetidel kui ka mujal.
Juba veebruaris, kui planeetide avastus kinnitati, visati mõte taimestikust õhku. Et TRAPPIST-1 on üsna tuhm täht, võib arvata, et planeetidel eksisteeriv taimestik on meie omast palju tumedam, et igasugune tähelt lähtuv energia kokku koguda. "Ei tasu oodata oaase või rohelisi taimi," ütles Lisa Kaltenegger New Yorgis asuvast Carl Sagani instituudist siis IFLScience`ile. "Pigem püüavad need taimed igasuguse neile langeva valguse ära kasutada ja ei peegelda midagi tagasi. Niisiis oleks taimkate tõenäoliselt väga tumedatooniline."
TRAPPIST-1d jääb suuruselt Maa ja Marsi vahele ja on märkimisväärne, et nagu teisedki selle süsteemi planeedid, on see tõenäoliselt pidevalt ühe küljega tähe poole. See tähendab, et olud planeedi erinevatel külgedel on ilmselt väga erinevad - ühel poolkeral on igavene päev, teisel pidev öö. Nende kahe ekstreemsete oludega piirkonna vahel ehk nii-öelda terminaatoril võiks aga olla sobivad tingimused eluks.
