Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: kui mitmes erinevas paigas Tallinnas õigupoolest laulupidu peetud on?

Eestlaste esimene üldlaulupidu peeti 1869. aasta suvel Tartus Narva mäel, kuhu hiljem kerkis punastest tellistest Peetri kirik. 1880. aastal peeti üldlaulupidu esimest korda Tallinnas. Kus on selle pika aja jooksul olnud laulupeo kodud pealinnas?

1880. aastal toimunud III üldlaulupidu peeti maha Lutheri heinamaal Kadriorus. Täna tähistab seda kohta mälestuskivi Köleri tänava lõpus.
Järgmine kord jõudis eestlaste laulupidu taas Tallinna 1896. aastal. VI laulupidu toimus Risenkampfi platsil praeguse bussijaama lähedal, kuhu oli ehitatud ka kõlakoda.

Siis tuli laulupidudes natuke pikem paus. Taas koguneti 1910. aastal tänase Torupilli ja Kadrioru asumi piiril. Peoplats asus just selle peo tõttu oma nime saanud Laulupeo tänava lõpus.

VIII laulupidu toimus juba vabas Eestis 1923. aasta suvel. Laulud lauldi Kadrioru serval Rohelisel aasal tänase Kadrioru staadioni kohal.

1928. aasta laulupeo eel ei saavutanud aga laulurahvas sportlastega kokkulepet staadioni kasutamiseks.
Enn Oja on kirjutanud, et pärast mitme koha vahel kaalumist jäi valik Narva maantee ja Pirita tee vahel niinimetatud Mürkese krundile. Minevikus baltisakslastele kuulunud maa-ala oli omandanud Anija mõisa piimarentnik, hilisem «Lootuse» seltsi ja Tallinna Põllumeeste Seltsi juhtiv tegelane Johannes Mürkes (1845-1905). Oma testamendis määras ta mainitud kinnisvara vaeslastekodu ja põllutöökooli rajamiseks. Et aga pärast tema surma selleks võimalusi polnud, kasutati krunti lihtsalt heinamaana.

Aprilli lõpus 1928 sõlmis Tallinna Põllumeeste Selts Mürkese pärijatega 35 aastaks rendilepingu umbes 18 hektari suurusel krundil näituste korraldamiseks. Põllumehed omakorda nõustusid ligikaudu ühe kolmandiku maast rentima Eesti Lauljate Liidule laulupeo korraldamiseks. Arvatavalt oli selles teeneid eeskätt Johannes Reinthal-Reintalul, kes tookord kuulus mõlema seltsi juhtijate hulka.

1928. aasta laulupeo eel sai seal kiirkorras valmis puust laululava. Sellel laval peeti viimast korda laulupidu 1955. aastal. Paar aastat hiljem vana puitlava lammutati.

1960. aasta XV laulupeoks sai valmis Alar Kotli ja Henno Sepmanni projekteeritud laululava koos laulukaare kõrge tuletorni ja raadiomajaga. Muide, erakordse tehnilise lahendusega laulukaare matkisid Tallinna pealt maha leedukat oma Vilniuse laululava ehitades.

Järgmisel korral räägime Stroomi rannas asunud kaunist rannahoonest.